Eurovisiooni telepilt jõuab üle 100 miljoni inimeseni Saku suurhallist
100 miljoni kroonise eelarvega 47. eurovisiooni lauluvõistlus toimub 2002. aasta mais suurima tõenäosusega Tallinnas Saku suurhallis, võistluspaiga valimisel saab määravaks paiga sobivus hea rahvusvahelise telepildi tootmiseks.
”Loomulikult teeme ära!” ütles ETV peadirektor Aare Urm tund pärast Eesti võitu 2002. aastal Tallinnas korraldatava eurovisiooni lauluvõistluse show kohta. Ligi kolmekümne riigi 120 miljonile vaatajale edastatavast kolmetunnisest otsesaatest järgmise aasta mais saaks Eesti ajaloo kõige kallim ja rahvusvaheliselt kaalukaim teleprojekt.
””Everybody” võit ja järgmise võistluse korraldamine on väga suure tähendusega,” kommenteeris Urm. ”Hakkame alles varsti aru saama, mis laupäeva öösel juhtus. Esiteks sellest, mida see võit tähendas ja teiseks sellest, mida tähendab järgmise aasta show korraldamine.”
”Kindlasti ei anna me võistlust kellelegi teisele riigile korraldada, ma ei arva, et selle korraldamises midagi võimatut oleks,” lisas Urm.
PAADAMIL OPTIMISMI VÄHEM. ”Mina arvan, et järgmise eurovisiooni korraldamine Eestis ei ole võimatu, aga see sõltub väga paljudest asjadest, mida mina otsustada ei saa,” ütles eurolaulu Eesti poolne projektijuht Juhan Paadam. ”Kindlasti on see väga suur väljakutse!”
Paadami sõnul on võistluse eelarve suurusjärk olnud viimastel aastatel sada miljonit krooni. ”100 miljoni suurusest eelarvest 45 protsenti tuleb EBU-lt (Euroopa Ringhäälingu Liit), pisut rohkem tuleb riigilt,” ütles Paadam. ”Vaevalt, et Eestis on nii suuri sponsoreid, kes selle raha suudaksid kokku panna,” hindas Paadam.
Valitsus arutab lauluvõistluse korraldamise kulude katmist homsel istungil.
LAAR JA MÕIS TOETAVAD. Peaminister Mart Laari ja linnapea Jüri Mõisa lubaduste kohaselt teevad riik ja Tallinna linn kõik selle nimel, et järgmise aasta eurolaulu võistlus saaks Tallinnas heal tasemel maha peetud.
Valitsus asub võistluse läbiviimist igati toetama, ega jäta seda ainult ETV siseasjaks, kinnitas Laar. “Loomulikult saab seda teha vaid heas koostöös linna asutuste ning sponsoritega. Üksinda ei suuda keegi midagi ära teha, sest projekt on suur ja vägev,” sõnas valitsusjuht.
Laari sõnul tuleb nii olulise ürituse jaoks leida raha ka riigi rahakotist. Teatud summasid on võimalik ette planeerida järgmise aasta eelarvet tehes, märkis Laar.
“Kõige olulisem on see, et linnavalitsusel on jätkunud tarkust suurehitised ellu viia,“ tunnustas peaminister linnajuhte.
Nii Laar kui ka Mõis märkisid, et ilmselt saab lauluvõistlus toimuma kas Saku Suurhallis või Lilleküla jalgpallistaadionil. “Meil tuleb valida ja mõtelda, kus on seda kõige parem teha. Ilma nendeta oleks selle asja korraldamine meil ilmselt võimatu olnud. Eesti on läinud edasi,” lisas Laar, märkides, et paar aastat tagasi oleks nii suur üritus üle jõu käinud.
”Minu arvates on kõige tõenäolisem toimumispaik Saku suurhall, linnahall tuleks ka kõne alla,” leidis ka Paadam. ”Määravaks saab see, et võistluspaik peab võimaldama toota väga head televisioonipilti, sest selle ürituse kõige tähtsam osa on teleshow.”
Võistluse korraldamine eeldab kindlasti koostööd mitme teise riigiga, tunnistas Paadam. ”Kaks aastat tagasi võistluse korraldanud Iisrael on samuti väike riik ja kõik tehnika ja tehnikud olid välismaalt sisse ostetud: teleülekandejaamad toodi Hollandist, side toodi Hispaaniast, tabelit teevad alati inglased, reÏissöörid olid kohalikud. Ühelgi, ka rikkal maal, ei ole kogu vajalikku tehnikat endal. Tehnilist poolt ei ole mõtet karta, niikuinii peab abi kasutama,” rääkis Paadam.
”Me võime üksikuid korraldamise osasid mujalt riikidest sisse osta, sealt, kust paremini saab. Aga ei ole seda hirmu, et Eesti selle korraldusega toime ei tuleks,” väitis Urm.
LAULUVÄLJAK LANGEB ÄRA. ”Minu käest on juba varem küsitud, et mis sa siis teed, kui Eesti eurovisiooni võidab ja eelmisel aastal olime me sellele õudselt lähedal – siis ma ütlesin, et me korraldaksime lauluvõistluse kas või näiteks ETV stuudios,” rääkis Paadam. ”Kõigil jäid suud lahti.”
Toota head telepilti õues, näiteks lauluväljakul, ei ole Paadami sõnul väga hea. ”Pealegi on kombeks, et igal aastal üritatakse eelnevaid korraldajaid jälle millegagi üle trumbata. Selle aasta trump oli 38 000 taanlast saalis, möödunud aastal võrratud tehnilised lahendused, elektrooniliselt liikuvad lavakujunduse osad jne. Väljakutse on võimas.”
”Kui me aga otsustaksime nelja nädala pärast, mis on EBU-le vastamise tähtaeg, et me lauluvõistlust ei tee, siis ma tean, kes tahaks korraldada: Malta,” avaldas Paadam. ”Malta järgmise aasta projektijuht kutsus juba praegu järgmise aasta Eesti esindaja Malta rahvuslikku vooru esinema, kõik kulud makstakse kinni,” lisas Paadam.
Kas eurovõit mõjutab ETV tulevikku laiemalt? ”Eestis käivad üleüldse diskussioonid asjade üle, mis mujal maailmas on ammu selged,” kommenteeris Aare Urm. ”Loomulikult aitab eurolaulu võit võib-olla aru saada, et ETV on üks demokraatliku riigi struktuuri osa. ETV ei ole äriühing, mis peab ise oma kohustustega toime tulema. Kindlasti aitab eurovisioon rahvustelevisiooni rolli paljudel paremini mõista. Peaminister helistas juba kuus punktiandjat enne lõppu ja tunnetas seda hirmu, et me võime ära võita ja loomulikult õnnitles. See on ikkagi selge kõigile, et selle võidu ja selle võimalus tähendust ei saa rahas mõõta.”
Eurovisiooni esikoht pole Eestile mitte vähem tähtis kui olümpiavõit, hindas Urm.
