Mustamäe sünnib 10 aastaga uuele elule
Tallinna Mustamäe linnaosa valmistub põhjalikuks näomuutuseks, kavandades üldplaneeringuga uusi mänguväljakuid lastele, matkaradu ning majalammutusi.
“Hiljuti saime paika arengustrateegia aastani 2011,” ütles linnaosa arendusnõunik Aarne Rentik. “Selle alusel koostatakse linnaosa üldplaneeringut, mis parimal juhul valmib 2002. aasta detsembriks.” Eelarves on üldplaneeringu maksumuseks hinnatud 680 000 krooni.
Rentik on projekti põhiorganisaator, kes tahab Mustamäest luua kesklinna kõrval teise samaväärse keskuse. Ambitsioonid ei luba mehel projekti käest anda.
“Oktoobris hakkame järjestama ülesandeid. Nimesid, mahte ja tähtaegu hetkel pole, kuna arengukava ei ole valmis ja ilmselt enne järgmisi valimisi ei saagi,” rääkis Rentik. “On aga asju, mida tehakse juba sellel aastal, eeskätt omandireformi lõpule viimisega seotult.”
MÄRKSÕNAKS ROHELUS. Rentiku sõnul pole aastaks 2011 Mustamäel midagi lammutatud, küll on kerkinud uued infrastruktuuri lahendused, mikrorajoonide sisemised alad on omavahel roheluse ja kergliiklusteedega ühendatud. “Roheline ja rohelus,” kumavad igast Rentiku lausest läbi.
“Hiljemalt aastal 2015 hakkame maju asendama. Iseasi, kuidas seda tehakse. Võimalik, et hoovi ehitatakse uus ning vana lammutatakse,” kirjeldas Rentik. “Praeguste poliitikutega sellest aga rääkida ei saa.”
Samuti peaks Rentiku sõnul Mustamäe fassaad olema roheline, et vältida 1960. aastate taaka.
MUSTAMÄELANE MATKAMA. Arengustrateegias näeb linnaosa näiteks ette mastaapset matkaradade rajamist ning mänguväljakute ehitamist.
“Pikim matkarada oleks 11 kilomeetri pikkune ja läheks ehk maksma 150 000 krooni,” lausus Rentik. Ta ei osanud öelda, kui suurt rahasüsti kogu üldplaneeringu elluviimine nõuaks. “Kõige tähtsam on ametnikud tööle saada, et Mustamägi elama panna,” lisas Rentik. “Samas on arenguplaanid avaliku diskussiooni objekt ja ei sünni kabinetivaikuses.”
Piirkonna arenduse vastu on huvi tundnud mitmed ettevõtted, Rentik nimetas Fazer Eestit.
LAI ARHITEKTIDE RING. Linnaosa valitsus tegi arenguvisioonide kirjapanekul tihedat koostööd viie arhitektuuribürooga, kes said töö endale konkursita.
Peaorganiseerijaks oli Coo Arhitektid OÜ, samuti osalesid töögrupis ja lõid visioone Linnakujunduse Arendusbüroo esindajad, 3+1 Arhitektid, Siiri Vallner ja Indrek Peil ning Agabus Endjärv Truuverk Arhitektid koos T. Paver Arhitektuuri Agentuuriga.
Linnakujunduse Arendusbüroo projektijuht Marek Maasik kinnitas, et visandid on kevade jooksul tehtud ning nende osavõtt on vabatahtlikkuse ning hea tahte alusel. “Meie tööd ei tasustata,” ütles Maasik. “Tahame lihtsalt kaasa aidata linnaarendusele ja usume, et see tuleb hiljem kaarega tagasi.”
Rentiku sõnul oli algselt linna eelarvesse arhitektide tasuks kirjutatud 200 000 krooni, mis nüüdseks on langenud 80 000 kroonile. “Iga büroo sai 15 000 krooni,” lausus Rentik.
