Tehnikaülikool uurib NRG tehingu kasulikkust
Tallinna Tehnikaülikooli rektori Andres Keevalliku palvel valmiv ülikooli teadlaste, soojusenergeetika tippspetsialistide koostatav arvamus NRG Energy tehingu kohta võib kujuneda tehingut soosivaks.
“Eesti energiasüsteem on meie ülikooli spetsialistide ja lõpetajate töövili ja arvan, et meil on väga palju kompetentseid inimesi sel alal,” lausus Keevallik. “Seepärast on hämmastav, et siiani pole keegi tehnikaülikoolilt arvamust küsinud.”
Keevallik tõdes, et leping on majanduslik, tehniline ja poliitiline ning selle kohta komplekshinnangu andmine võtab kauem kui paar päeva. “Arvan, et oma arvamuse kujundamine teravalt päevakorda tõusnud küsimuses on tehnikaülikooli roll,” lausus rektor. “Selge, et põrsast kotis osta ei saa ja meie arvamus valmib septembri alguses.”
Üks esimesi, kes rektori palvele reageeris, oli Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi direktor akadeemik Arvo Ots. Tema instituut on soojustehnika alal Eestis juhtiv teadusasutus ning osalenud Narva Elektrijaamade uue tehnoloogia väljatöötamisel.
Ots, nagu enamik Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu liikmeid, ei kirjutanud alla akadeemikute pöördumisele, milles sisuliselt soovitati tehing peatada. Ots käitus nagu enamik energeetikaala tipsspetsialistidest koosneva nõukogu rohkem kui kümnest liikmest. Allkirja andis 36 akadeemiku avaldusele vaid kolm energeetika nõukogu liiget.
Ots ütles, et ta pole küll veel NRG Energyga sõlmitud lepinguga otseselt tuttav, kuid tehnika poole pealt teab, mis seal kirjas on. “Tehnika külg on seal enam-vähem normaalne,” lausus Ots. “Ja minu meelest on elektrijaamade arendamise tehniline külg üks olulisemaid kogu tehingu juures – kui poleks tehnikat, poleks millegi muu ümber ka tantsu lüüa,” lausus Ots. Ta lisas, et uue tehnoloogia uurimise käigus on loomulikult hinnatud ka keskkonnamõjusid.
“Muidugi oleks palju aastaid tagasi pidanud neid asju rohkem uurima, kuid nüüd on kell kukkunud, jaam vananeb, vajab uusi tehnoloogiaid ning enam venitada ei saa,” lausus Ots.
Keevalliku sõnul oli ka hiljuti surnud professor Ilmar Öpik lepingu toetaja. “Ta oli ka Narva Elektrijaamade uute süsteemide projekteerimise juures ja tema arvamus oli selgelt pooldav ning ta arvestas ka majanduslikke ja poliitilisi aspekte,” lisas rektor.
