1964. aastal lõpetas ta Tallina Polütehnilise Instituudi, 1977. aastal kaitses majandusteaduste kandidaadi väitekirja NSV Liidu Majandusmatemaatika Keskinstituudis.

Huvi NSV Liidus seninägematu maksunduse vastu tekkis Roosel Rootsis arvutustehnika inseneride seminaril 1978. aastal, mille järel ta tõlkis hobi korras Rootsi maksuseadusi. Isemajandava Eesti projekti (IME) koostamise juures oli ta ainus, kes läänelikest maksudest midagi süsteemset teadis.

Nii sattus Roose 1990. aastate algul Eesti maksusüsteemi loomise juurde, kuigi tal ei olnud juriidilist ega rahandusharidust. Eesti vajadustele vastavate üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu, käibemaksu ning aktsiiside ja nende kogumise põhimõtetega viis ta end 1990. aastal kurssi Saksamaal ja USA-s, täiendades end maksunduse alal hiljem ka Soomes, Rootsis, Taanis Austrias, Prantsusmaal ja Kanadas.

Roose oli aastail 1989–1990 Eesti NSV plaanikomitee esimehe asetäitja ja rahandusministri esimene asetäitjana üks Eesti esimeste maksuseaduste autoreid. Sel ajal juhtis ta Eesti finantside eraldamist NSV Liidu omadest.

1993. aastal lahkus ta riigitöölt ja hakkas erakonsultandina maksuseaduste tegemise asemel nende täitjate – maksumaksjate – huvide esindajaks.

Alates 1994. aastast kuni viimase ajani koostas Roose Eesti maksude kommenteeritud aktuaaltekstide kogumikku, mis oli maksumaksjate seas väga populaarne.

Roose eestvõtmisel loodi 1995. aastal Eesti Maksumaksjate Liit. Kuni märtsini 2001. aastal tegutses Roose haigust trotsides liidu juhatuse esimehena ja luges liidu egiidi all maksualaseid loenguid.

Roose ärasaatmine on laupäeval, 13. oktoobril kl 13.00 Liiva kalmistu kabelis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena