Eestlase avastus võimaldab meestele enneolematut rolli
Helsingi ülikooli Biotehnoloogia Instituudi direktor professor Mart Saarma (52) avastas esimesena maailmas võimaluse, kuidas luua meestele naiste rasestumist vältivaid tablette.
Rahvusvaheliselt tunnustatud molekulaarbioloogi ja tema soome kolleegi Hannu Sariola avastuse tulemusena võib tulevikus mees võtta tableti, mis välistab sarnaselt naiste kontratseptiividele naise rasestumise.
Uurides ajurakkude tegevust, jõudsid teadlased järeldusele, et ajus toimival molekulil, GDNF-il, on tähtis roll mehe sugunäärmetes. Sama faktor, mis kaitseb teatud ajurakke surma eest, reguleerib ka mehe spermatogeene ehk seemneteket.
ootamatu Avastus. Saarma sõnul näitasid uurimused esimest korda, et spermatosoidide tüverakke on võimalik reguleerida. Kuna 10 protsendil meestest on seemnetekke puudulikkus, siis on võimalik, et GDNF aitab sellest üle saada.
10 aastat Helsingi Biotehnoloogia Instituuti juhtinud Saarma jõudis avastuseni muu uurimise käigus.
”Uurime lihtsat asja – neuroneid,” rääkis Saarma teadustööst. ”Neid on kõige rohkem, biljoneid ja 100 000 eri tüüpi. Iga neuron võib teha kuni 10 000 erinevat kontakti. Kui luua tänapäevane arvuti, mis oleks sama võimas kui meie aju, täidaks see kogu maakera. See analoogia tõendab, et looduse viis asju kokku panna on palju kavalam,” jätkas Saarma.
”Kui laps hakkab emaüsas arenema, on tema peas umbes kaks korda rohkem närvirakke kui täiskasvanul. Aju arenemisel tapetakse ligi pooled algselt loodud neuronitest nn programmeritud surmamehhanismi kaudu,” rääkis Saarma.
Professori selgitusel sureb meie ajus närvirakke ka hiljem geneetiliselt kontrollitud viisil, näiteks selleks, et kõrvaldada nakatunud neuroneid. Neuronite kontrollitud surm kaasneb ka paljude haigustega nagu Alzheimeri haigus, dementia, skleroos jt. Näiteks on Parkinsoni tõve puhul pooled keskaju teatud neuronipopulatsiooni rakkudest surnud, aga Alzheimeri tõve puhul on tegemist teiste neuronite surmaga.
“Kõik praegu olemas olevad ravimid vaid leevendavad nende haiguste sümptomeid, neuronite surma ei suudeta aga veel vältida,” nentis Saarma.
”Me teame, et nende haiguste puhul neuronid surevad, aga selle vastu ravimeid pole. Millised võimalused on närvirakkude surma takistada? Rakkude surmal võib olla vägagi erinevaid põhjusi. Näiteks tungib viirus rakkudesse. Rakk tapetakse, et viirus sealt edasi levida ei saaks. On terve rida retseptorvalke, mis töötavad nagu antennid raku pinnal. Nende antennide kaudu võtab rakk vastu signaale teistelt rakkudelt. Mitmed sellised signaalid käivitavad rakus surmaprotsesse või siis peatavad need,” jutustas Saarma.
Üle 10 patendi. 1995. aastal avastasid Sariola ja Saarma uurimisrühmad sellise antenni ühele kasvutegurile (GDNF-ile) ja selgitasid, millised signaalid sellele seonduvad. Nüüd on neil üle 10 patendi ja lepingud ravimi- ning biotehnoloogiafirmadega.
”Ravimit veel pole, aga ideid küll. Ravimi väljatöötamine võtab ehk 5-7, võib-olla ka 10 aastat aega. Teame, et on võimalik luua uut tüüpi ravimeid,” ütles Saarma. ”Meie, teadlased, uurime, avastame, katsetame. Alles seejärel saab ravimitööstus ravimeid välja töötama hakata,” tegi Saarma selgeks, miks siiani pole olemas rohtu teatud haiguste vastu.
