Kapo tõrjus presidendi abi saladuste juurest
Kaitsepolitsei keeldus viis aastat tagasi andmast presidendi vanemkäsundusohvitseri kohuse-täitjale major Toivo Treimale (43) riigisaladusega töötamise luba.
“Mina ei tea miks kapo mulle seda luba ei andnud,” lausus Toivo Treima Eesti Päevalehele. “Ametlikult pole keegi mulle mingeid süüdistusi esitanud,” kinnitas ta.
Eesti Päevalehe andmetel keeldus kaitsepolitsei Treimale loa andmisest paragrahvi järgi, mis toob ära kolm keeldumise põhjust - enese kohta valeinformatsiooni andmine või andmete varjamine või võltsitud andmete esitamine
luba ei saanud ka treima abikaasa. Lisaks Toivo Treimale ei andnud kapo esmalt riigisaladusega töötamise luba ka tema tol ajal kaitseministeeriumis töötanud abikaasale Marina Treimale, kuid hiljem abikaasale see luba siiski anti.
Kapo saatis Toivo Treimale riigisaladusega töötamise loa andmisest keeldumise teatise koos viidetega vastavatele paragrahvidele seadusandluses, tolleaegsele kaitseväe juhatajale Johannes Kerdile, kes sellele ei reageerinud.
loa andis treima enda luureosakond. Kaheksa aastat kaitsejõudude peastaabi luureosakonnas töötanud Toivo Treima sai riigisaladusega töötamise loa alles seejärel, kui riigikogu muutis 1998. aastal riigisaladusega töötamise lubade väljaandmise korda ning sõjaväelastele hakkas lube väljastama seesama peastaabi luureosakond, kus Treima ise töötas.
Aastaid on kaitsejõudude personali hulgas ringi liikunud ka nurgatagused süüdistused, et Treima on seotud mõne välisriigi luurega, kuid mehe enda sõnul võib ta käe südamele panna ja öelda, et pole kunagi ühegi välisriigi luure heaks töötanud. “Ma mõistan neid põhjusi ja jõude, mis tõukavad inimesi selliseid jutte rääkima ja ma tunnen neile kaasa, kuid ma ei vihasta ega pahanda nende inimeste peale,” lausus major Treima.
Aastaid kaitsejõudude peastaapi juhtinud kindralmajor Ants Laaneots ütles, et tema teab Treima kohta ainult head rääkida ning ta ei usu, et major Treima võiks olla ebausaldusväärne riigisaladustega tegelemiseks.
“Ta on arukas ja töökas inimene, kes saab oma ülesannetega väga hästi hakkama,” ütles Laaneots. “Treima on töötanud NATO peastaabis Norflokis ja see julgeolekukontroll, mis eelneb enne inimese sinna tööle võtmist, oleks kindlasti tema võimalikud mustad plekid avastanud.”
1998. aastal suunas Eesti NATO partnerriigina major Treima kaheks aastaks tööle NATO peastaapi Norflokis, kus mees töötas staabiohvitserina sõjalise planeerimise alal.
Toivo Treima on palju välismaal elanud ja õppinud
perestroika saabudes liitus usuliikumisega Elu Sõna ning töötas pastorina.
1988. aastal võttis osa poliitiliste miitingute ja pikettide korraldamisest.
1988 aasta lõpus sai koos perega väljasõiduviisa Iisraeli ning sõitis kolme lapse ja raseda naisega Viini.
Austrias paigutati Treimad põgenikelaagrisse, kust saadeti edasi Itaaliasse.
Itaalia põgenikelaagris pakuti perele võimalust emigreeruda USA-sse, kuid Treimad soovisid sõita Rootsi. Rootsi keeldus neid vastu võtmast ning saatis pere Itaaliasse tagasi. Itaalia saatis nad tagasi Rootsi.
lõpuks andis Rootsi neile poliitilise varjupaiga. Treimad elasid alguses aasta põgenikelaagris.
Rootsis olles Treima enese sõnul tööl ei käinud vaid õppis kogu aja rootsi keelt.
1991. aasta augustiputi ajal tuli taas tagasi Eestisse ning hakkas pärast seda tihti kodumaal käima. Samal aastal liitus kaitseliidu Pärnu malevaga.
kaitseliidust läks 6-kuulistele ohvitseride kursusele.
kaitsejõudude peastaap suunas nooremleitnandiks saanud Treima Viru pataljoni luurerühma ülemaks, seejärel määrati juhtima peastaabi luureosakonda.
kaitsejõududes teenimise ajal on osalenud Rootsi sõjaväe korraldatud kursustel.
õppinud 1996. aastal pool aastat USA armee Fort Huachuca sõjaväebaasis asuvas luurekoolis Arizona osariigis.
2000. aastal asus Treima õppima Balti kaitsekolledÏisse, lõpetamise järel sai presidendi käsundusohvitseri kt-ks.
Treima, abikaasa Marina ja neli last on Harku järve ääres asuva väikese karismaatilise episkopaali kiriku koguduse liikmed.
