Saatejuhiks kippujaid vedas julgus alt
Eesti Päevaleht käis laupäeval vaatamas, kuidas tegid oma eetriproovi jaanuaris ekraanile jõudva “Töötegija” saatejuhiks kandideerijad.
Tööotsijaid ning -pakkujaid kokku viiv saade “Töötegija” kuulutas esimese vaba töökohana välja saatejuhi oma. 68 kandideerinust jäi sõelale 32. Torm ja tung eetritööle jahtus enne proovivõtteid, laupäeva kella neljaks oli kohal käinud vaid viis tulevast staari. “Uskumatu, kui paljud jäävad tulemata,” laiutas proovivõtteid korraldav Margo Kütt käsi. Ei telefonikõnet, ei meili, ei midagi.
Julgeid saatejuhi kohale ihalejaid ootas aga ees enesetutvustus kaamerasse, intervjuu eestikeelse libatöötu Mati ja venekeelse Vasjaga, sissejuhatus ning kokkuvõte. Päevaleht valis omalt poolt välja kaks võimalikku saatejuhti – Elmo Ainula ja Kristel Ringvee, kumbki neist polnud hetkel töötu – hing lihtsalt rahutu ja igatses muud.
Elmo Ainula (44) on viisteist aastat töötanud Ugalas näitlejana. Kümne aasta eest oli sunnitud sealt lahkuma, kuid mitte saamatuse vaid üliagaruse pärast. Nimelt organiseeris ta teatrisse lastetoa ning lapsehoidjad, hiljem sehkendas mööbliäriga. Teatris jõuti arusaamisele, et Ainulal tegemist nii palju, et lava jaoks aega ei jää.
Kella kaheteistkümne paiku astus Ainula kaamera ette. Andis sinna lühikese ülevaate oma elukäigust – hariduselt eesti filoloog, üheksa viimast aastat töötanud müügijuhina, praegu ametis reklaamibüroos. Kurtis, et töörõõm hakkab kuluma ja hing ihaleb muud – selleks tuligi. Mees tundis end kaamera ees silmnähtavalt hästi. Kui palju on Eestis töötuid, uuris Kütt. “Kümme protsenti?”, pakkus Ainula. Viisteist, vastas Kütt. Paar minutit hiljem põimis Vainula kuuldud fakti oskuslikult oma jutu sisse ja paiskas kaamerasse – nagu oleks seda teadnud kogu aeg. Kui ta end tööturuprobleemidega kurssi viiks, saaks “Töötegija” endale hea suhtlemisoskusega juhi.
Kristel Ringvee (27) on rootsi keele filoloog. Oli töökohta pidanud otsima küll, kuid praegu on tal kindel paik ravimifirma turundusassistendina. Tunnistas, et tegelikult huvitaks teda hoopis see, mis toimub kaamera taga. “Olen olnud Saksamaal, õpetanud keelt, tööta-nud juhiabina. Ma ei usu, et keelteoskusega Eestis päris töötuks jääks,” rääkis Tallinna neiu kaamerasse. Jutt konkreetne ja asjalik, vahepeal igavgi. Aga libatöötu Vasja suutis neiu panna tunnistama, et jah, vene keelega pole just parimad lood.
