Must kast hoiab lennuki saladusi

Kõik 1990. aastate keskpaigani endise idabloki riikides ehitatud lennukid lendavad ringi Tartus valmistatud mustade kastidega, mis lindistavad peaaegu kõike pardal toimuvat.

Tartu Kontrollaparatuuri Tehases (praeguse nimega Tarkon) oli väga tõenäoliselt tehtud ka Kärdla lähedal alla kukkunud AN-28 must kast.

Tarkonis ning selle eelkäijates 1961. aastast saadik töötanud Hubert Vertmann rääkis, et tehas lõpetas mustade kastide tootmise 1994. aastal, sest neid ei olnud kuhugi müüa. “Sellist tähtsat toodangut ei lase ükski riik teha vaenulikus naaberriigis,“ selgitas Vertmann Vene turu äralangemise põhjusi. Teised lennukeid valmistavad riigid teevad kaste oma standardite järgi ja enamjaolt ise.

Salvestab 20 näitajat. Tartu tehases valmistatud moodsaim musta kasti mudel BUR-1-2G, mis Vertmanni arvates oli ka Hiiumaal õnnetusse sattunud lennukil, salvestab õhku tõusmisest maandumiseni alates pidevalt 20 näitajat ja nii kuni 50 tundi järjest. Lend Tallinnast Kärdlasse kestis mõnikümmend minutit.

“Mustad kastid ei mõõda ainult vee sügavust, sest lennukid ei ole mõeldud vee peal sõitmiseks,“ rääkis Vertmann. “Muu lennukiga toimuv läheb sinna kõik kirja.“

Nii mõõdab BUR-1-2G näiteks lennuki kõrgust, lennuki kiirust, vertikaalset ülekoormust, lennuki horisontaalse ning vertikaalse asendi muutmiseks kasutatavate tüüride kaldenurka, pidurdusklappide asendit, rooli asendit, mootorite pöördeid, õlirõhku, lennuki kurssi ja nii edasi. Lisaks läheb lindile pidevalt ka aeg, nii astronoomiline aeg kui ka lennuaeg.

Nii et kui näiteks lennuki tüürid kinni külmuvad, peaks see musta kasti leidmisel ja sisu analüüsimisel kohe näha olema. Kui tüüride asendid pikka aega muutunud ei ole või tüürid on liiga vähe liikunud, kuid rool samal ajal on liikunud, on tüüridega midagi valesti olnud.

Iga teatud aja tagant kirjutab must kast lindile ka tunnussuurused, et iga leitav lindijupp oleks tuvastav – mis lennuk, kuhu lendas, mis kell, kui palju lennuk startimisel kaalus. Kogu info salvestab BUR-1-2G teraslindile, mis peab kuumusele paremini vastu kui tavaline magnetlint.

Samas tunnistas Vertmann, et pilootide omavahelisi kõnelusi või vestlust lennujuhtimiskeskustega Tartus ehitatud mustad kastid ei lindistanud, kuna nad polnud selleks lihtsalt ette nähtud.

dubleeritud süsteem. Mustade kastide komplekte on Vertmanni sõnul lennukites kaks. Üks asub kabiinis ega pea õnnetusele vastu pidama (seda kasutatakse vajadusel pärast kordaläinud lendu andmete uurimiseks). Teine komplekt asub sabas ning on just õnnetusjuhtumite puhuks ning peab üle elama ka kõige rängemad olud.

Kui must kast leitakse, pannakse ta taastusseadmesse, mis kastis olevalt lindilt kõik andmed maha loeb. “Mustade kastide uurimisega läheb alati aega, et infot on neis palju ning numbrite tähenduse uurimine võtab aega,“ rääkis Vertmann.