Põlevkivi kaevandamine – keskkonnakaitse võtmeküsimus

Keskkonnaeksperdid Tiina Randla ja Raivo Vilu kritiseerivad inimarengu aruandes jätkuvalt mahukat põlevkivi kaevandamist, milleks Eesti taotleb Euroopa Liidult 15-aastast üleminekuperioodi.

Väljavõte aruandest: Eestis on võtmeküsimuseks olemuselt ebaefektiivne ja keskkonnavaenulik põlevkivienergeetika.

Energeetika arengukava asendamine NRG lepinguga ning põlevkivienergeetika “balsameerimine” veel 15 aastaks tähendab praeguse energiapriiskamise säilitamist. Meie põlevkivikeskne energiafilosoofia ja sellel põhinevad majandusstsenaariumid on konfliktis nii EL-i keskkonnastrateegia kui ka globaalsete arengutrendidega.

Eesti on seni Loode-Venemaa energiasüsteemi paratamatu osa, kuna ilma Venemaata, iseseisva energiasüsteemina toimides ei ole võimalik isegi selline vilets vahelduvvoolu sageduse stabilisatsioon, mis meil praegu igal sammul probleeme valmistab.

Vahelduvvoolu sageduse vajalik ning ka taastuvenergeetika arengut võimaldav stabilisatsioon on võimalik ainult siis, kui Balti riikide energiasüsteemid ühendatakse läbi Poola Euroopa energiasüsteemiga.

Põlevkivielektri hinna olulist tõusu tulevikus põhjustab aga peale monopoli möödapääsmatu ebaefektiivsuse ka rahvusvaheline surve kehtestada ühtsed saaste-, ressursi-, CO2 ja energiamaksud, mis on praeguses Eestis põlevkivitööstusele kehtestatud praktiliselt olematutest maksudest märkimisväärselt suuremad – praeguse 7,50 krooni asemel tuleb varsti maksta 200–1000 krooni emiteeritud CO2 tonni kohta. Arvestused näitavad, et ainuüksi CO2 maksude tõstmine nimetatud tasemele tähendab elektri kilovatt-tunni hinna tõusu 50 sendi kuni 2,50 krooni võrra. Peale selle tuleb aga arvestada ka teiste (keskkonna)maksude paratamatu tõusuga.