"Oleme mõelnud, et puhkekodu, kus on 150 voodikohta ja 75 tuba, pole kõigile vastuvõetav," põhjendab ekspeaminister. "Mõned inimesed hindavad vaikust ja üksiolemist." Puhkaja peab saama valida, kas ööbib Vähile kuuluvas Pühajärve hotellis või väikese seltskonnaga ehtsas talumajas järve ääres.

Ta ei nimeta mingit tähtaega, millal Vidrikesel suitsusaunatada saab. "Ei tahaks kõike korraga ära teha, elu on veel ees." Ja lisab, et kui ühe aastaga kõik ära teed, hakkab igav.

Praegugi on Vidrike talus üheksa voodikohta ja kolm tuba, kuid esialgu külalised ja puhkajad sinna ei pääse. Põhjalikum remont on veel tegemata. "Raha kõige jaoks ei jätku," tunnistabVähi.

Kevadest saati on aktsiaselts Pühajärve Puhkekodu (millest pärast ühinemist ja laiendamist kuulub 56 protsenti kahemehefirmale Adacta, millest omakorda üle poole on Tiit Vähi jagu) pannud hotelli uuendustöödesse 15 miljonit krooni. Sama firma võtab ette ka Vidrike talu. "Ma ei tea, kas me selle Vidrike asja juurde jõuame järgmisel aastal või veel aastakese hiljem."

Talu lõunas, saar põhjas

Tiit Vähi ostis kevadel endale Rohusi saare Eesti põhjarannikul. Ka seal ei toimu praegu veel midagi. "Saar on täpselt samasugune kui enne," kinnitab endine peaminister. Järgmine aasta tahab mees Rohusile panna paika püstkoja, mille keskel asetseb lõkkease. See on rohkem vihmavarjuks. Mingit elamut saarele ei ehitata. "See on lihtsalt ilus koht. Eesmärk on pigem see, et lõkke tegemine ei oleks mitte aasa peal või metsa all." Saareomaniku sõnul paneb ta üles küll eravalduse sildid, kuid puhkajatele ja seiklejatele jääb saar avatuks. Veel lubab Vähi, et Kaberneeme sadamast saarele sõitjaid instrueeritakse keskkonnasõbralikkusele: "Kindlasti ei tohi segada ja hurjutada seal viibivaid linde. Ma mõtlen sulelisi."

Eraldi mereliiklust või paadisõitu Tiit saarele siiski ei korralda.

Evelin SIMON


Pühajärve vald kubiseb suvitavatest kuulsustest

Pühajärve valla andmetel on Lõuna-Eestis pea igas Otepääga piirnevas külas kaks- kolm väga kuulsatele inimestele kuuluvat maakodu-suvilat.

Soositumate suvilakohtade edetabelit juhib Kääriku küla, kus iga teise puhkemaja omanik on mõni kuulsus. Kääriku külameesteks on end asutanud näiteks Riigikogu spiiker Toomas Savi, muusik Ants Nuut, jaapanlannasid armastav kirjanik Heino Kiik, kõmuline arst Laur Karu, Taaralinna ärimeeste esinumber Neinar Seli, laulev näitleja Tõnu Kilgas, suusatreener Mati Alaver. Tiit Vähi üleaedne on poliitik Ülo Nugis. Paar kilomeetrit eemal Mäha külas niidab muru omaaegne suusakuulsus Fjodor Koltshin.

ÕL

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena