Kuigi - kui asi järjest hullemaks ja hullemaks läks, siis mõtlesin küll, et miks ei võiks olla kodus, kasvatada lapsi ja teha ajakirjaniku- või produtsenditööd just nii palju, kui ise tahan.

Ning - mis tähendab kukutaja? Kui suvel juhatus Lepa vastu välja astus, siis peeti kõige kurja juureks Aarne Rannamäed, tollast AK juhti. Nüüd mind. Tõsi, ma olen jõuline isiksus ja juhatuses oli seda tunda.

Kas kaasvastutaja on ka finantsjuht? Praegu räägitakse, et Eesti TV on pankroti äärel, kahjumis - mida tegi siis finantsjuht, kui olukord nii nutuseks muutus?

Läinud aastal, kui Lepp uue peadirektorina hästi jõuliselt ja autoritaarselt uusi saateid eetrisse lubas ning sellega kiitust pälvis, kulutati eelarvest tõesti rohkem. Kuid finantsjuht oli siis samuti alles meie majja tulnud. Temast ei olnud telemaja äärmiselt komplitseeritud õhustikus võrdset vastast. Tänavu on eelarve 150 miljonit krooni, kulutame umbes miljoni vähem. Kuid tulud ei laeku nii, nagu arvestasime ja meil on seljas ka Hansapangast viieks aastaks võetud laen. Sedasi tekib puudujääk, mis võib ulatuda arvestuslikult 30 miljoni kroonini. Riigilt saame tuleval aastal raha kümnendiku tänavusest vähem, aga kulutada võime kolmandiku vähem kui tänavu.

Kas teil on piisavalt volitusi nii jäiga kokkuhoiu teostamiseks - näiteks koondamisteks, saadete ärajätmiseks - või näeb ringhäälingunõukogu meelsamini, et püüate hoida tasa-targu poliitikat seni, kuni uus peadirektor ametisse asub ja otsustab?

Mul on täisvolitused, kuid loomulikult öeldi, et mitte aastaks või kaheks. Ilmselt võtab uue peadirektori otsimine ja valimine mitu kuud, ning tasa-targu jätkata ei saa.

Ilmne on, et saadete kvaliteedi arvelt kokku ei tohi hoida. Järelikult tuleb üsna paindlikult ja kompromisse otsides reforme teha. Praegu on lahkumas70 inimest - nende tööleping lõpeb uuest aastast. Arvan, et siis alles jäävast 450 inimesest tuleb pisut vähem kui pooltest veel loobuda.

Kui palju siis töötajaid jääb? Ma arvan, et 250. Põhikohaga. Vähemalt tuleks sinnamaani jõuda. Saadete tegemisel ei pea sugugi ainult põhikohaga inimesed kaasa lööma.

Kuid Toomas Lepp leidis ju, et puudujäägist saab välja ka kahe nädala eest ETV omandiks saanud kinnisvara müües.

Mis see tähendab - müüme oma stuudiod maha ja kulutame raha saadete tegemiseks? Ja kui saated on eetrisse läinud, siis istume hoopis tühjade kätega? Nii lihtne see asi nüüd küll ei ole. Kui millestki loobuda, siis tuleb seda teha targalt ja teada, mis asemele tuleb.

Nii et nüüd kiusate Toomas Leppa, lülitate telefonid välja, preemiat ei maksa, tema ettepanekuid ei kuula? Minu arvates on päris loomulik, et inimene, kellega on tööleping lõpetatud, tagastab kõik selle, mis tema käsutuses oli - telefonid, autod, dokumendid. Meil on koostatud komisjon, kes kõik selle Lepalt üle võtab. Ning loomulikult ei saa töölt vabastatud inimene enam ETV kulul telefonikõnesid pidada

Teil on aga ametis inimesi, kellel samuti töölepingut pole. Ühegi uue peaprodutsendiga pole lepingut sõlmitud, kuid nemad on ju tööl ja naudivad kas või todasama telefonihüve.

Uutest peaprodutsentidest on kolm tõepoolest 1. detsembrist tööl ja seda ainult suulise kokkuleppe alusel. Uue põhjaliku töölepingu allakirjutamiseni jõuame veel enne jõule. Nende kolme peaprodutsendiga, kes tulevad tööle 1. jaanuarist, seda muret pole, et nad ainult suusõnalise jutu peale majas käivad.

Kas te kandideerite peadirektoriks? Ma ei ütle jaa ega ei. Pole veel otsustanud.

Kui Toomas Lepp ennistatakse kohtus siiski tööle, kas jääksite tema alluvusse edasi? Ja teiselt poolt: kui Lepp tuleks ja teilt tööd paluks, toimetajaks, kaamerameheks, kelleks iganes, kas võtaksite?

Ma arvan, et kui ta tuleks pikaks ajaks, näiteks kõigiks kolmeks aastaks, mis tal peadirektorina oleks jäänud, siis vaevalt saaksin tema alluvuses jätkata. Teisalt - kui ta tahaks jõukohast tööd minu alluvuses, siis mina küll "ei" ütlema ei hakkaks.


Tiina Kangro

Kujur Tauno Kangro abikaasa, kolme lapse ema. Lõpetas Tartu Ülikooli inglise filoloogina 1986. aastal, kuid jättis eduka aspirantuurimõtte, kui tuli ETV rezhissööri assistentide kursustele. ETVs 1986. aastast. Lõpetas töö kõrvalt ka Tartu Ülikooli ajakirjanduseriala (1991) ja õppis pool aastat pärast seda Hollandis teletootmist. ETVs toimetaja, haridussaadete peatoimetaja ning aasta ja 13 päeva programmidirektor. Nüüd peadirektori kohusetäitja.

Tõnis ERILAID