Vale mees
Veel mõned aastad tagasi oli kolonel Vello Loemaa Ämari õhubaasi ülem. Tema asetäitja oli major Urmas Roosimägi. Millegipärast läksid mehed tülli. Ühel päeval teatas Roosimägi, et ohvitseride peldik on kasutuskõlbmatu ning laskis ukse lukustada.
Loemaa hakkas käima sõdurite peldikus. Baasis elav Roosimägi kasutas aga oma kodust WCd. Umbes poole aasta pärast tegi keegi rikkis peldiku ukse lahti. Selgus, et pole peldikul häda midagi. Sellist lugu räägivad praegu mõnuga Kaitseväe peastaabi ohvitserid.
Kolonel Roosimägi sai kaitsejõudude ülema kohusetäitjaks 1999. aasta suvel. Kaitseväe juhataja kindral Johannes Kert läks USAsse õppima ning keegi pidi kohta täitma.
Tavaliselt määratakse sellisel juhul kohusetäitjaks peastaabi ülem. Seega pidanuks koha saama kindral Ants Laaneots. Kuid president Lennart Meri ja tema lähimad nõuandjad olid muutunud Kerdi suhtes rahulolematuks. Viimastel kuudel oli Kert pidevas stressis ning oma alluvatega sisuliselt ei suhelnud.
Päris tõsiselt arutati võimalust Kert välja vahetada. Ja just sellel põhjusel otsustati Kerdi kohusetäitjaks määrata Urmas Roosimägi kui lootustandev noorema põlve sõjaväelane.
Õhutõrje divisjoni ülem kolonel Roosimägi oli veel eelmisel suvel poliitikute seas väga populaarne. Tal oli kõva käega mehe kuulsus. Kui kedagi oli vaja vallandada, ei kõhelnud Roosimägi hetkegi, andis välja käskkirja ja kogu lugu. Nii konkreetne mees on haruldus. Kaitsejõudude üha kasvav probleem aga oli igasuguste lurude püsimine staapides.
Armastab käskkirju
Nõukogude armee taustaga Roosimägi oskab käskkirju teha. Sealsamas Ämari baasis oli kunagi selline lugu, et Roosimägi tõi kolonel Loemaale allakirjutamiseks käskkirja, mis keelas tunnimehel tsiviilautode laskmise baasi territooriumile.
Roosimägi seletas, et viimasel ajal on kord käest ja liiga palju tsiviilautosid sõidab sõjaväeobjektil ringi. Kolonel Loemaa kirjutas mõistlikule paberile alla. Järgmisel hommikul, kui Loemaa Tallinnast oma autoga tööle saabus, ei lasknud tunnimees teda isikliku autoga väravast läbi. Loemaa ei saanud ju iseenda allkirjastatud käskkirja eirata ja parkis auto värava taha.
Kolmandal päeval peksis keegi auto klaasid sisse. Kolonel Loemaa hakkas tööl käima bussiga. Kui Loemaast oli saanud õhuväe ülem ja Roosimägi oli õhutõrje divisjoni ülem, lahendas kindral Kert meeste vahelise konflikti nii, et võttis Roosimägi enda otsealluvusse.
Ei saanud hakkama
1999. aasta viimastel kuudel muutus Roosimägi kaitseväe juhataja kohusetäitjana täiesti väljakannatamatuks. Tema alluvad peastaabis elasid pidevas hirmus, et kohe keegi vallandatakse.
Pataljoniülemana oli Roosimägi olnud suurepärane, kuid peastaabis, kus inimeste tööülesanded on palju abstraktsemad, ei saanud ta enam hakkama. Roosimägi kahtlustas kogu aeg, et tema alluvad tegelevad tühiste asjadega.
Kuna ta aga ei suutnud täpselt määratleda, mis on tühine, siis sattusid löögi alla kõik, kelle töö polnud midagi käegakombatavat. Nii ka NATOga liitumise ettevalmistamine. Kogu peastaap teab kolonel Roosimägi iroonilist suhtumist NATOsse. Suust suhu ringleb väidetav Roosimägi lause: "Neid NATO muinasjutte võtke alati kõva koefitsiendiga."
Peastaabi ohvitserid väidavad, et Roosimägi käsitles ennast üha sagedamini kui kaitseväe juhatajat ning tegi kõik, et oma positsiooni kindlustada. Ohvitserid usuvad, et Roosimägi otsus eelmise aasta lõpus mitte pikendada vahipataljoni koosseisus olevate välisluurajate tegevteenistuse lepinguid võis olla püüd näidata Kerdi tehtut ebaseadusliku ja mittekorrektsena.
Kerdi mehed vallandati
Detsembris kõrvaldas Roosimägi ametist suure hulga Kerdi nõunikke. Läksid ordeni ja sõjaväelise etiketi asjatundja Rein Helme, erirühmade asutaja Sergei Bõstrov ja mõned teised. Roosimägi ei pikendanud ka luureteenistuste koordinaatori Eerik Niiles Krossi tegevteenistuse lepingut.
Peastaabis on põhjuseks nimetatud seda, et need inimesed töötasid alakoormusega ja said asjata raha. Samas väidab Kross, et tema leping oli vaid formaalne, kuna kellegagi pidi ta ju lepingu vormistama. "Palka ega mingeid päevarahasid pole ma sealt kunagi saanud," ütleb Kross.
Mitmed kõrgemad riigikaitseametnikud räägivad, et kaitsejõudude ülemana Roosimägi einselnistus ehk võttis igasugust kriitikat kui mingit salaplaani. Selles osas kujunes tema partneriks kaitseministeeriumi kantsler Tarmo Mänd. Mehed olid tuttavad Hiiumaa ajast, kus Roosimägi oli kunagi sõjakomissar ja Mänd täitevkomitee esimees.
Esmaspäeva õhtul põlesid kaitsejõudude peastaabis Tallinnas Narva maanteel kaua tuled. Urmas Roosimägi, kes oli vaevalt pool aastat kaitseväe juhataja avarat nurgakabinetti valitsenud, koristas sahtleid. Õhtul oli ta saanud käsu ilmuda Kadriorgu. Jutt oli lühike. President oli tema vabastamise käskkirja juba valmis kirjutanud.
Tegelikult teadis Roosimägi juba Kadriorgu sõites, mis juhtub. Pärastlõunal, parasjagu sel ajal, kui saabub päikseline hommik Ameerika idarannikule, helistas talle USAs õppiv Johannes Kert, kes peale uusaastasoovide andis edasi ka Iiobi sõnumi.
Kert kuulis Roosimägi mahavõtmisest nii presidendi kui ka kaitseminister Jüri Luige käest. Kerdi kirjalik nõusolek Roosimägi mahavõtmiseks saabus Kadriorgu faksiga.
Kerdil polnud valikut. Kui ta poleks vahetusega nõustunud, oleks ta õpingutelt suure tõenäosusega tagasi toodud.
Luik muutis meelt
Paradoksaalsel kombel oli just Roosimägi väljavahetamist nõudnud kaitseminister Jüri Luik teda suvel Kerdi kohusetäitjaks surunud. Mäletatavasti isegi vastu Roosimägi tahtmist. Ent nüüd ei saanud Luik ja Roosimägi enam omavahel hakkama. Tülide keskpunktis kipub olema nurjunud radarikonkurss, kus ühel pool on kaitseminister, teisel pool tandem kaitseministeeriumi kantsler kaitseväe juhataja kohusetäitja.
Aasta viimastel päevadel üritasid valitsuskoalitsiooni juhtivad jõud mehi lepitada. Mängu astus ka esilepitaja, presidendi usaldusisik Peeter Olesk, kes kavatses mehed sundimatus õhkkonnas maha rahustada. Paraku ei osanud ta arvata, et selleks nii vähe aega on.
Viimastel nädalatel on kaitsepolitsei juht Jüri Pihl isiklikult uurinud, kes võiks olla peastaabis järjest puhkevate intriigide taga.
Kuu aega tagasi kirjutas Postimees, et Eesti välisluure koosseisu kuulub relvastatud eriüksus nn SOG2, mille tegevuse ja alluvuse kohta pole ühtegi seadustavat dokumenti ja mis koosseisutabelites figureerib kui valveüksus. Grupp oli peidetud vahipataljoni koosseisu, ent mehed käisid tegelikult tööl teabeteenistuses ehk välisluure kontoris. Postimehe väitel oli grupi ülesandeks näiteks välismaal paljastamisohtu sattunud Eesti luurajate turvaline kojutoomine ning Eesti tippjuhtkonna evakueerimine välismaale sõja korral. Aasta lõpus pidid lõppema üksuse liikmete tegevteenistuslepingud, mida juunis õppima läinud Johannes Kert millegipärast ei pikendanud.
Tema kohusetäitja kolonel Urmas Roosimägi ei leidnud aga enda sõnul mingit seaduslikku alust tegevteenistuslepingute pikendamiseks ja likvideeris detsembri alul suure vaevaga loodud ja peidetud eriüksuse. Postimees toetuski oma tekstis põhiliselt Roosimägi kommentaaridele.
Riigi luureteenistuste eesotsas olev Eerik Niiles Kross palus kaitsepolitseil Postimehes ilmunu peale algatada kriminaalasi, uurimaks, kas lobiseti välja riigisaladus. Ehk just selle kriminaalasja uurimisega võib olla seotud kolonel Roosimägi tagandamine.
Üks kapo ametnik on EE-le mõista andnud, et teab ja mõistab kolonel Roosimägi tagandamise põhjust, kuna on näinud uurimismaterjale, mis annavad sellele põhjenduse. Vaevalt, et uurimismaterjalidesse on must valgel trükitud sõnad, et "Roosimägi ei oska inglise keelt" või "Roosimägi ei usu, et me NATOsse saame".
Ilmselt oli nähtud dokument Lennart Merile saadetud kirja koopia.
Miks vallandati kolonel Urmas Roosimägi
Mis juhtub edasi
Kolonel Märt Tiru (52)
Tiina KAALEP
Aavo KOKK
Pekka ERELT
