Ohtlik bakterivastane seep

Puhastab, värskendab ja tapab bakterid! Domestose WC-värskendaja pakendil seisev kiri ei hiilga originaalsusega. Sarnase hüüdlausega reklaamitakse nii olmekeemiat kui ka seepi.

Sloganid serveerivad bakteritapjaid kui tootmise tippsaavutust. Nõudepesuvahendit ostev koduperenaine aga ei aimagi, et kurjade stafülokokkide hävitamine võib kaasa tuua rohkem kahju, kui ükski nahal leiduv bakter suudaks tekitada.

Vastutab tootja ja maaletooja

Rootsi tarbijakaitsjad ja arstid soovitavad antibakteriaalse toimega kaupu üldse mitte kasutada, sest bakteritapjad sisaldavad reeglina hulgaliselt tugevaid toimeaineid, mille mõju keskkonnale pole teada. Näiteks telest võika reklaami kaudu tuttav Domestos sisaldab rohkelt kloori. Vahend on tugevalt leeliseline ja selle kasutamisel koos teiste puhastusvahendite või kuuma veega tekivad mürgised ja süttimisohtlikud gaasid.

Kuidas bakteritapjad tegelikult tervisele mõjuvad, seda ei ole Eestis spetsiaalselt uuritud.

"Pärast eelmisel aastal riigikogus rahvatervise seadusse tehtud muudatust ei pea Tervisekaitseinspektsioon enam sissetoodavaid kemikaale eelnevalt kontrollima," ütleb inspektsiooni pressinõunik Agnes Jürgens. Vastutus kemikaalide ohutuse eest lasub tootjal ja maaletoojal. Nii nõuab Eestis vastuvõetud kemikaaliseadus ja on tavaks ka Euroopa Liidu riikides. "Tervisekaitsjad hakkavad keemiakaupadele tegema müügivõrgus pistelist terviseohutuse järelevalvet, selleks on kavandatud ka vastav väljaõpe," ütleb Jürgens.

Reklaami mõju on tohutu

Suurtootjad kasutavad toodete bakterivastast toimet sageli kavala müügiargumendina.

Imalmagusad klipid, kus naeratav emme meest-lapsi seebiga kurjade bakterite vastu kaitseb, ei pane kedagi enam õlgugi kehitama. Aga reklaamisse pandud miljonid töötavad.

"Safeguardi seebi järele on suur nõudlus," põhjendab Jannseni apteegi juhataja Anne Keero selle müümist. "Selle pidevat kasutamist ei ole me küll kellelegi soovitanud, aga kõiki ostjaid ei jõua ka ümber rääkida, et igapäevaseks kasutamiseks võib antibakteriaalne seep mitte sobida. Reklaami mõju on tohutu."

Mis on bakterivastases toimes halba? "Nahal olevate mikroobide hulgas võib olla nii halbu kui ka häid, kuid organism on nendega harjunud. Loodus aga tühja kohta ei salli ja mahapestud bakterite asemele asuvad uued - kuid nendega pole immuunsüsteem harjunud ja seetõttu võivad nad kaasa tuua näiteks nahahaigusi," nendib Agnes Jürgens. Eriti juhul, kui lõpetada antibakteriaalse puhastusvahendi tarvitamine. Mis ükskord juhtub niikuinii, sest lõputult ja igas olukorras ei saa ju inimene steriilselt puhas olla.

Procter&Gamble'i tehtud testide tulemused näitavad, et Safeguardi seep hävitab 90 protsenti nahal leiduvatest bakteritest. "Pidev antibakteriaalsete toodete kasutamine vähendab küll naha mikrofloorat teatud piirini, kuid edaspidist vähenemist ei toimu," ütleb Procter& Gamble'i esindaja Fred Nahkur. Tema väitel "suurendab antibakteriaalse nõudepesuvahendi Fairy ja Safeguardi seebi pidev kasutamine keskkonna hügieenilisust ja sellise tegevuse mõju inimese tervisele saab olla ainult positiivne."

Bakterivastase toime annavad toodetele antiseptikumid triklosaan ja triklokarbaam. "On üksikuid andmeid, et triklosaani sisaldava kosmeetikavahendi kasutajal võib tekkida nahapõletik," märgib Ravimiameti peadirektori kt Kristin Raudsepp. Kaebustega Ravimiameti poole siiani siiski pöördutud ei ole.

Haigestumiste hulk võib kasvada

Kuid Procter&Gamble ignoreerib võimalust, et bakteritapjate pidev kasutamine võib tekitada resistentsust, nagu ka antibiootikumide liigtarvitamine. Mis maakeeli tähendab, et ainult bakterivastaseid tooteid kasutades inimene ilma nendeta varsti enam hakkama ei saagi. "Pideva antibakteriaalse puhastusvahendi toime võib olla selline, et tekivad puhastusvahendile mittealluvad bakterid," seletab Jürgens. Seega võib kasvada haigestumiste hulk.

"Niisugused tooted tekitavad sageli allergiat," nendib perearst Riin Lanno. Kõigis bakterivastastes vahendites on erinevad toimeained ja väga keeruline on ette arvata, kuidas miski mõjub.

"Igapäevaseks hügieeniks piisab täiesti tavalisest seebist ja veest. Antibakteriaalseid tooteid maksab kasutada ikka siis, kui on mingi konkreetne probleem," soovitab Anne Keero. Näiteks Clearasili antibakteriaalne sari on mõeldud probleemsele nahale, aga kindlasti mitte pidevaks kasutamiseks.

Antibakteriaalseid kosmeetikasarju müüva AS Magnum Medicali juht Tarmo Laanetu märgib, et kuigi kosmeetikatooted on saadaval retseptita, klassifitseeritakse paljusid neist kui ravimisarnast kaupa ja seega kontrollib neid enne müüki panemist nii Ravimiamet kui ka Tervisekaitseinspektsioon. Safeguard, Fairy ja Domestos on aga tavakaubad, mida väidetavast bakterivastasest toimest hoolimata keegi peale tootja ei kontrolli. "Seda tuleks siiski teha. Kui ma näiteks ostan mingi pesupulbri ja pesen sellega oma pükse, siis tahan kindel olla, et mulle sellest mingit löövet ei teki," ütleb Laanetu.

"Procter&Gamble on tooteid põhjalikult uurinud," ütleb Tallinna Naha- ja Suguhaiguste haigla polikliiniku peaarst Anne Leivo. Tema kinnitusel toimeained resistentsust ei tekita. Kuid antibakteriaalseid tooteid on väga erineva ph-tasemega. "Näo pesemiseks tugevalt aluseline Safeguard ei sobi, samas võib seda kasutada mõnede nahahaiguste vastu," selgitab Leivo.

"Võibolla on see bakterivastane toime ainult bluff, et toodet paremini reklaamida," arutleb Keero. "Sõltumatut kontrolli teha on väga raske."

Tõde jääb ilmselt tootja saladuseks. Hävitavad need siis mikroobe või mitte, aga siiani pole objektiivselt tõestatud, et bakterivastased tooted tavalistest paremad on.

Anne PROMMIK