Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, teda leidub tihti hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuk ei varitse ohvrit mitte puu otsas, vaid rohukõrtel umbes 20-30 sentimeetrit maapinnast kõrgemal.

Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimastusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samuti sisaldab see ainet, mis takistab vere hüübimist.