Tiesenhauseni maja ohtlik õppetund
Kesklinna politsei algatatud kriminaalasja on pikendatud kuni 26. augustini. "Väga töömahukas kriminaalasi, mis hõlmab paljusid inimesi," ütleb politseiameti pressiesindaja Aet Truu. "Pettuse skeem on keeruline, näha, et hästi organiseeritud." Truu sõnul pole kahtlustatavaks kedagi veel kuulutatud ning eeluurimist võidakse seetõttu veelgi pikendada.
Brunhild-Dorothea Tiesenhauseni maja Toompeal müüsid salaja maha võltsitud dokumente kasutanud petturid. Vähemalt 15 miljonit krooni maksev maja on Tiesenhauseni teadmata nüüdseks veel kord edasi müüdud.
29. novembril 1999 ilmusid notar Sirje Rõõmu juurde keegi Toivo Toim ja üks naisterahvas, kes esitas passi Brunhild-Dorothea Tiesenhauseni nimele. Nagu hiljem selgus, oli pass võltsitud. Vale-Tiesenhausen tegi Rõõmu büroos Toimile müügivolituse ning viimane müüs maja mitmeid kordi raskete kuritegude eest vangis istunud tartlasele Mati Kullamäele. Kullamäe omakorda müüs veebruari algul maja edasi osaühingule Pankrannik, mis oli asutatud vaid mõni päev enne ostu-müügitehingu sõlmimist.
Õige proua Tiesenhausen sai toimunust teada alles pool aastat hiljem. Tiesenhausen pöördus advokaat Margus Heegi poole, kes esitas omandiõiguse ennistamiseks hagiavalduse Tallinna Linnakohtule.
"Need, keda on ajakirjanduses mainitud, on vaid etturid," arvab Paavo Koch advokaadibüroost Heek. Tegelikud petuskeemi väljamõtlejad ja kasusaajad on aga osavasti varjunud. Maja vale-Tiesenhausenilt ostnud Kullamäe seletuskiri kohtule vaid kinnitab seda. Kullamäe väidab, et tegelikult oli kinnistu ostmine tema ja ta sõbra Horni Oole ühisprojekt.
"Sõber ei saanud ise kinnistut osta, kuna tal oli pass kadunud, seetõttu leppisin temaga kokku, et teeme tehingu üheskoos," kirjutab Kullamäe. Kuna rahaasju ajas Oole, ei tea Kullamäe oma sõnul tehingu tagamaadest midagi ja soovitab seletuskirjas seda küsida Oole käest.
Paraku pole see võimalik Horni Oole suri 19. aprillil 2000. Pole välistatud, et Oole ei teadnud Tiesenhauseni maja müügist üldse midagi. Kullamäe kirjutas seletuskirja kohtule ju kolm nädalat pärast Oole surma ning võis lihtsalt järgida tegelike niiditõmbajate juhtnööre.
Koch ei välista sedagi, et Kullamäelt Tiesenhausenite maja ostnud OÜ Pankranniku esimees Tiit Kurvits pole heausklik omanik. Igatahes tahab Koch seda kohtus tõendada ning sel kombel ennistada Brunhild-Dorothea Tiesenhauseni omandiõiguse Toompea majale.
Kui Brunhild-Dorothea Tiesenhausen kohtus kaotab, võib sel olla palju tõsisem tagajärg kui ühe maja kaotus. Paavo Kochi sõnul annaks see petturitele rohelise tee ning sama skeemi võidakse rakendada igaühega meist. Sinu maja müüakse sinu teadmata maha ning ostja müüb selle omakorda edasi. Ehk teisisõnu, maja pestakse järgmise müügiga puhtaks uus omanik on asjaõigusseaduse järgi heausklik ning kui vastupidist ei suudeta tõestada, jääbki maja talle. Veel üks (kulla)auk seadustes.
Petturite tegevust kergendab seegi, et notar eksimuse eest ei vastuta. Tiesenhauseni puhul selgitas justiitsministeeriumi asekantsleri kt Priit Kama, et "notar tegi kõik enesest oleneva isikusamasuse tuvastamisel ja isiku tegeliku tahte väljaselgitamisel. Tegemist oli arvatavasti väga heatasemelise võltsinguga, mille äratundmine oli notarile kahjuks võimatu."
Kui notar oleks kohustatud oma eksimusest tuleneva varalise kahju hüvitama, võinuks Tiesenhauseni juhtum olemata olla. Usun, et niisuguse kohustuse puhul töötaks notaribüroodes dokumendieksperdid. Vaid asjatundmatu inimene võib väita, et võltsing oli äratundmiseks liiga hea.
PEKKA ERELT
