Kaasaegne kodu iidses majas
Steninge esinduslik barokkloss sai valmis 1705. aastal, pargi kahte äärde vastamisi ehitatud valitseja- ja aednikumaja aga veelgi varem, 1690. aastatel. Need kaks majakest on täpselt ühte moodi: mõlemad vundamendita, kõrgete kahekordsete kelpkatustega (samasugune on ka lossil) ja laiade, väikseruuduliste akendega. Aednikumaja kuulub praegugi lossikompleksi, valitsejamaja müüdi aga kunagi maha ja on vahetanud mitmeid omanikke. Nüüd on siin Eha ja Peri kodu, viimase isale ehitati ühest kõrvalhoonest omaette majake.
300aastase maja kaasaegne remont
Uutele omanikele meeldis igivana maja turvaline ja hubane atmosfäär, samuti maaliline asupaik suure pargi kõrval ja järve läheduses. Ka Stockholm pole siit kaugel. Maja krohvialused palkseinad ja konstruktsioonid olid tugevad, plekk-katus korras, liiati oli eelmine pererahvas teinud siin põhjaliku kaasaegse remondi ning paigaldanud ka elektrikütte.
Ehale oli meele järele siinne avatud plaanilahendus: suur, L-tähe kujuline köök on lahtise laia ukseava kaudu ühendatud söögitoaga, see omakorda elutoaga. Oleksin ka ise ehitanud säärase avatud ja avara ruumi,” tunnistab ta. Ainult ukseava pidime kõrgemaks tegema, sest minu mees on ligi kaks meetrit pikk...”
Läbi kogu maja ulatuva suure ruumi keskele, elu- ja söögitoa vahele, oli eelmine omanik lasknud ehitada tohutu suure, ümmarguse vormiga kaminahju, mis sobib vanasse majja erakordselt hästi. Ka see meeldis Ehale ja Perile ning seepärast piirdusid nende ümberkorraldustööd alumisel korrusel üksnes sanitaarremondiga: seinad said uued tapeedid ja aknad uue värvkatte. Heledad puupõrandad on lakitud ja laudadest laed kergelt toonitud. Perenaine ütleb, et maja minevikku austades on nad tahtnud ajaloolisi detaile võimalikult säilitada ja nähtavale tuua. Seepärast lasti vanadelt tahvelustelt mitmekordne värvikiht maha võtta ja jäeti nähtavaks ajahambast puretud puidupinna omapärane ilu.
[[3]]
Kaks alumist magamistuba muudeti lastetoaks ja kontoriruumiks, köögi kõrvale sisustati perenaise majapidamistööde tuba. Ja siis võeti ette suurem töö seni kasutamata pööningukorrusele ehitati uus magamistuba, garderoob ja teine vannituba. Nii võideti maja 140 m2 elupinnale veel 30 m2 juurde.
[[2]]
Sisustus on ajatu ja stiilne
Suurde kööki jäid alles massiivsed, nikerdatud ustega tammepuust kapid. Need sobivad hästi vana maja stiiliga ja on väga praktilised. Söögitoa sisustamisele pööras noor Eestis kasvanud perenaine suurt tähelepanu. Ta tunnistab, et teda üllatas väga meeldivalt rootsi perede suhtumine kodustesse söömaaegadesse. Ühine õhtusöök on siin väga oluline, kogu pere on kindlasti koos, lauda istudes keeratakse televiisor ja raadio kinni ning inimesed on häirimatult üksteise päralt. Siinses traditsioonis on toitumine osa suhtluskultuurist,” kinnitab Eha. Tema pere söögituba on avar, hele ja sõbralik, suure kandilise laua ümber mahuvad lahedasti oma inimesed ja ka külalised.
Väikeste ruutudega laiad baroksed aknad avanevad hommikukaarde, õhtuti põleb laua kohal piduliku moega haruline valge lühter. Kõrge korjuga valged toolid on toekad ja mugavad, traditsioonilise rootsipärase disainiga. Perenaine ütleb, et tema ettekujutuses on kodune hubasus üsna tihedasti seotud valgustusega. Seepärast on siin majas palju erinevaid valgusteid: seina-, laua- ja muid lampe.
[[4]]
Ka elutuppa on ostetud klassikaline mööbel selline, mis on mugav ega lähe moest. Pehme, mahedavärvilise mustriga diivan ja tugitoolid on ajatus inglise stiilis, kaunilt töödeldud plaadi ja ühe jalaga laud sobiks aga lossigi. Sisekujundusele lisavad isikupära eksootilised ja kunstipärased mälestusesemed, mille noorpaar on toonud kaasa kaugetelt reisidelt. Ka pere koer esindab eksootilist
tõugu Rhodesian Ridgeback on Lõuna-Aafrikas aretatud lõvikoer, kelle tunnuseks on teistpidi kasvav karvavööt turjal. Siin on ta armas ja sõbralik pereliige.
Eha ütleb, et oma kujundusoskusi ja maitset sai ta kõige vabamalt proovida ülemise korruse ruumides. Suurel ja sopilisel, ärklite ja katuseaknaga magamistoal on erksalt roosad seinad, tumedad tugipostid ja toredate valgete, vanamoodsate ustega räästaalused panipaigad. Ka pisikesed tütred Klara ja Elsa magavad esialgu vanemate toas.
[[5]]
Rõõmus punane õuemaja
Vanaisa Alexander on tuntud maleajakirjanik. Varem elas ja töötas ta Uppsalas, otsustas aga koos poja perega asuda Steningesse. Tema jaoks ehitati vanasse õuehoonesse mugav tänapäevane korter: alumisel korrusel on köögiga ühendatud valge ja ruumikas elutuba, samast viib hele puutrepp ülemisele korrusele. Seal on töökabinett, magamis- ja vannituba. Alexandri korteris on palju raamatuid, maale ja skulptuure vanahärra kurdab, et kõigi jaoks ei jätkugi väärikat paika.
Õuehoone ümberehitamisel arvestati vana valitsejamaja naabrust siingi on laiad, väikeseruudulised aknad ja ärklid. Väljastpoolt sai majake nn rootsipunase värvkatte ning kirgasvalged aknapiidad ja piirdelauad. Punase majakese katuse alla mahuvad ka saun ja külalistekorter.
Vanad romantilised lood.
Eha töötab praegu lähedases Steninge lossis giidina, tutvustades külastajatele selle ehitusajalugu, aga ka vanu romantilisi lugusid. Lossi lasi ehitada kuninglik kammerhärra Carl Gyllenstierna, kelle sagedaseks külaliseks oli siin leskkuninganna Hedvig Eleonora. Kuninglik külaline peatus lossi omaette tiibehitises. Ka Karl XII on siin lapsena viibinud.
Hiljem kuulus loss Fersenite perekonnale. Axel von Fersen saadeti diplomaatiliste ülesannetega Prantsusmaale, kus ta sai kuninganna Marie-Antoinette väga lähedaseks usaldusaluseks ja sõbraks. Revolutsioonipäevil üritas Fersen kuningaperet päästa, kuid katse ebaõnnestus. Aastaid hiljem kujunes ka tema enda saatus traagiliseks valesüüdistuste ohvrina hukkus ta vihase rahvahulga käe läbi. Rüütellik krahv Fersen on maetud Steningesse.
Mirjam Peil
fotod: Ülo Josing
