Lõbusad roosad, punased, lillad, sinakasrohelised ja valged kirjud kerad või koonused on kähara peakapsa (Brassica oleracea var. sabellica) edevad esindajad, säbruliste lehtedega värvilised „puud” on aga lehtkapsad (B.o. var. acephala). Olles kapsad, on nad kõik söödavad, kuid maitse pole neil suurem asi. Toidu kaunistajana on aga mõni kelmikas kirju ja säbruline leht kindlasti oma kohal. Kapsal on tohutul hulgal muid teisendeid, mis pakuvad söögirõõme Ilukapsa ülesanne on toita hilissügiseni meie ilumeelt.

Ilukapsad ilmuvad sügise lähenedes müügile aianduspoodidesse, kuid kui aias on ruumi, võib taimed ka ise kasvatada. Seemneid müüakse enamasti sordisegudena ja nii saab ühest pakist terve hulga eri kuju ja värvi taimi. Värvitoonide ja -mustrite kõrval on varieeruv ka roseti kuju: see võib olla lõdvalt suletud kuni täiesti avatud, lame, ümmargune või koonusjas. Tihedat kera ilukapsad ei moodusta. Lehed võivad olla siledad, käharad, lainelised või lõhistunud.

Ära külva liiga vara

[[2]]Ilukapsad peavad nö valmis saama siis, kui muu ilu hakkab aiast kaduma. Sellepärast pole mõtet taimi aknalaual ette kasvatada ja sealset niigi nappi ruumi raisata. Seemne võib vabalt külvata mais või juunis otse peenrale, sest siis jäävad iluduste kõrghetked parajasti septembrisse-oktoobrisse. Liiga vara külvatud taimedel on ka oht õitsema minna ning siis kaotavad nad palju oma põnevast välimusest.

Noored ilukapsataimed on äravahetamiseni sarnased tavaliste roheliste kapsataimedega. Tasapisi aga hakkab aimuma, kas taimest tuleb punase- või valgekirju. Lõplik välimus selgub alles leheroseti kujunedes. Ilukapsad võivad kasvada ka poolvarjus, kuid värv ja lehekuju arenevad kõige ilusamaks siiski otsese päikese käes. Kõige kirkama värvi saavutab taim sügisel ilma jahenedes.

Taimede suurust saad reguleerida tihedusega: mida suurema vahe jätad, seda rohkem saavad nad laiutada. Et ilukapsad muutuksid lopsakateks ja värvikateks, kasta ja väeta neid suve jooksul hoolega. Kuival suvel kasta pidevalt, maa ei tohiks kunagi muutuda tuhkkuivaks. Savikas maa meeldiks ilukapsastele kõige paremini, kuid sobib ka muu rammus kasvupaik.

Ilukapsaid on lihtne kasvatada, nad ei vaja mingit erilist tähelepanu, aeg-ajalt tuleb vaid kolletunud lehed ära korjata. Peavalu teevad kapsaussi röövikud, kellele maitsevad muude kapsaste hulgas loomulikult ka dekoratiivsed. Kõige kindlam on hoida kapsaid juunis-juulis katteloori all, et kapsaliblikas ei pääseks neile munema. Kui taimi on vaid paar-kolm, jõuab kahjurid ka käsitsi ära korjata. Ahned röövikud rikuvad ruttu ilukapsa kauni välimuse: piisab ühest suurest tõugust, et roseti kaunis südamik ööga rikkuda. Päeva ajal varjavad röövikud end lehtede all ja roseti sees. Hämardudes asuvad nad liikvele ning siis tuleb võtta taskulamp ning minna jahile.

Peenralt potti

Sügise lähenedes, kui suvelilled hakkavad tasapisi hääbuma, võib ilukapsad nende esialgsest kasvukohast üles kaevata ja lilleklumpidesse tekkinud tühikutesse istutada. Värvika kapsa võid pista ka potti ning saada toreda kaunistuse ukseesisele, trepile, terrassile ja rõdule. Ühte potti võib istutada mitu taime.

Ilukapsastest saad teha kompositsioone koos erikate, põõsasmaltsa, viltlehe, krüsanteemide ja sügisastritega. Kapsa värvikas toredus tuleb eriti hästi esile okaspuude rahulikul rohelisel taustal. Potti pistetud ilukapsas on lõbus alternatiiv tavalisele sünnipäevakimbule. Kapsa rosett püsib tükk aega kena ka „lõikelillena” ning seda saab kasutada taimeseadetes.

Sorte

’Tokyo Mixed’F1: väikesed, kuni 25 cm kõrgused ümarate lehtedega taimed. Roosat, punast või valget südamikku ümbritsevad pehmed sinakasrohelised lehed.

’Tokyo Red’: siledalehine, punane.

’Tokyo Pink’: siledalehine, roosa.

’Osaka’: värvisegu, lainelised lehed.

’Nagoya’: värvisegu, käharalehine.

’White Chidori’: käharalehine, valgekirju.

’Northern Lights’: erinevate värvide ja lehekujude segu.

Kaja Kurg

fotod: Ülo Josing, Toomas Pajula

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena