EE: Kui Saaremaast saab Kanaari saar
Aastaks 2020 on külmade talvede tõenäosus Eestis kahanenud praegusega võrreldes kümme korda. Soojade suvede sagedus mitmekordistub ja aastaks 2080 on tänase mõõdupuuga haruldaselt kuumad juba üheksa suve kümnest.
Autojuhte ähvardav libe aeg on tulevikus senisest lühem, kuigi mõlemal pool nulli kõikuvad kraadid ja vahelduvad sademed ohustavad liiklejaid ehk rohkemgi kui kümmekond külmakraadi ja püsiv libedus.
Nii on kirjas Euroopa teadlaste koostatud ilmastikumuutuse mõju ennustavas Acacia projektis.
Euroopas võiks kliimamuutuste põhjustatud loodusliku keskkonna tagasilööke ainuüksi viimase kümnendi jooksul loetleda pea kõikides riikides. Loodus ei tee vahet riigikorra ega rahvusliku koguprodukti suuruse vahel.
Eesti loodus suure tõenäosusega kannatab kliima soojenemise tõttu, kuid mõningad majandusharud võivad sellest oskusliku tegutsemisega tulu lõigata - nii võiks lühidalt kokku võtta kliimamuutuse mõju Eestile.
Muutused algavad veest
Kogu maailma merede veetase tõuseb algava sajandi jooksul 20-120 sentimeetrit. Kuidas see mõjutab elu Läänemere kallastel, on osaliselt alles uurimisobjektiks, aga meie ohud on tõenäoliselt väiksemad paljudest teistest maadest, sest maapind nii Eesti kui Soome all kerkib tasapisi.
Samas tõuseb põhjavee tase Eesti kõrgendikel ja joogivee tootmine muutub seal odavamaks. Kuidas veefirmad sellel hindades paista lasevad, on teine küsimus.
Vee ja sademete hulk nii meil kui ka kogu Põhja-Euroopas kasvab ja lõunas samal ajal kahaneb; meenutagem vaid pühapäevaõhtust uudist Rootsi lääneosas toimunud üleujutusest. Eestilegi tähendab see suuremat ohtu üleujutusteks, kuigi ühtlasi lume endisest varasem sulamine seda vähendab. Suveperioodil vee hulk Eesti jõgedes kahaneb ja jõgede kinnikasvamine muutub üha tõsisemaks probleemiks. Sellele aitavad kaasa ka soojuse tõttu üha laiematel aladel vohavad vetikad.
Endisest varasem jääminek lisab võimalusi hüdroenergeetika edendamiseks ja seega taastuvenergia ressursside täiendavaks kasutuselevõtuks.
Soojem kliima meelitab inimesi
Turismitööstusele tähendab kliima soojenemine samuti kolimist lõunast põhja poole. "Me võime näha päikeseturiste Läänemere ääres," kinnitab ilmastiku-uurija Timothy Carter Soome Keskkonnakeskusest. Samuti kasvab Skandinaavia suusakeskuste populaarsus võrreldes Alpidega, kus lume olemasolus tuleb iga aastaga üha rohkem kahelda.
Ka Eestis on kliimamuutuse uurijad jõudnud kaudse hüpoteesini, et soojem kliima võib soodustada migratsiooni Eestisse.
Nagu inimesed, nii peaksid põhja poole kolima ka taime- ja loomaliigid. Carteri sõnul kolivad kliimaressursid meie piirkonnas lõunast põhja suunas 50 kilomeetrit iga aastakümnega. Soomes tähendab kliima soojenemine ühe kraadi võrra ressursside kolimist 120 kilomeetrit põhja poole.
Nii kiire liikumine aga pole paljudele liikidele jõukohane. Kui suuremad loomad saavad sellega veel hakkama, siis taimed kindlasti mitte. Enamik taimedest ei suuda kolida kiiremini kui kilomeeter aastas.
Kuid Eesti taimed on sunnitud liikuma, sest 68 protsenti nende looduslikest elupaikadest võivad kliima soojenemise tulemusel kaduda. Rohkem looduslikke elupaiku kaotab Eestiga võrreldes vaid Island.
Näiteid liikide liikumisest kliima soojenemise tõttu ei ole raske leida. Soomes kasvab karude hulk, Eestis huntide. Hundid hävitavad kohati tõsiselt kariloomi, sest lumeta talved raskendavad tunduvalt nende küttimist.
Põllumajanduse kasud ja kahjud
Siinsetele põllumeestele tähendab kliima soojenemine selle oskusliku ärakasutamise korral head. Sajandi algusega võrreldes on taimede kasvuperiood praeguseks pikenenud kümnendiku. Kartulisaak võib soojenemise tõttu Põhja-Eestis ja saartel kasvada 10-16 protsenti.
Samas tähendab kliimamuutus Eesti põllumeestele lisaks pikemale kasvuperioodile suuremaid investeeringuid. Kuna sademete hulk kasvab, muutub endisest tähtsamaks põldude kuivendus.
Ka metsatööstusele mõjub kliimamuutus positiivselt. Kui praegu kasvab tööstusmetsas lehtpuu vaid Soome lõunaosas, siis sajandi teisel poolel on lehtpuud vallutanud üle poole Soome territooriumist. Kuused ja männid on taganenud Põhja-Soome. "Kui me oleme sellega nõus, saame me sellest majanduslikku kasu, puidu kasv lisandub kuni 40 protsenti," kinnitab Joensuu ülikooli professor Seppo Kellomäki.
Metsakasvatajate nõusolek muutuse juures on tähtis, sest praegune kuuse- ja männipuit annab oma pikakiulisuse tõttu Soome metsale suure konkurentsieelise, kask aga peaks maailmaturul konkureerima troopikas vohavate eukalüptimetsadega.
Eestis võib olla olukord sarnane, ainult meil võib väljatõrjutavaks osutuda kask.
Samas peitub kliima soojenemises nii põllu- kui ka metsameestele küllalt ohtusid. Soojem kliima tähendab üha uute kahjurputukate kolimist Soome või Eestisse. "Muutus toob kaasa uusi riske," rõhutab Kellomäki.
Mitmed ohtlikud liigid, kes ei suutnud meie puidule või kartulile varem halba teha külmade talvede tõttu, võivad nüüd suurt edu saavutada. "Kui kahjureid on rohkem, hakkame jälle kasutama üha rohkem mürke, mis pole hea," ütleb Säästva Eesti Instituudi programmijuht Tiit Kallaste, kes on uurinud kliimamuutuse mõju Eestile. "Kui lume puudumine hävitab talivilja, siis kui kaua tahavad põllumehed üldse talivilja kasvatada?"
Sama probleem vaevab ka metsamehi: maa külmub üha lühemaks ajaks ja puu väljasaamine metsast on tunduvalt raskem ja varasemast kulukam. "Tagajärjed põllu- ja metsamajandusele võivad olla tõsisemad, kui me täna oma tavamõtlemisega oskame arvata," kinnitab Kallaste.
Valmisolek muutusteks
Ilmastiku-uurija Timothy Carteri hinnangul tõusebki vähemalt niisama tähtsaks, kui on kliimamuutuse tõrjumine, sellega harjumine. Harjumiseks tuleb kõige rohkem ära teha põllumajanduses, aga sellega tuleb arvestada ka tervishoiu-, transpordi- ja energiasektoril.
"Kliimamuutuste vältimises peab olema ülemaailmne üksmeel, muidu jätkub kõik nii, nagu ta seni on läinud," ütleb Kallaste.
Suurimaks riskiks Soomele peab Carter seda, et inimesed ei ole muutusteks valmis. Sama kehtib tõenäoliselt ka Eesti puhul. "Kuigi paljudes sektorites on kliimamuutusel ka positiivset mõju, on see mõnedel sektoritel negatiivne. Uusi liike ja taude kolib põhja poole ja kui ei teata, kuidas nendega toimida, võib see tekitada probleeme," tõdeb ta.
Probleemiks on just kliimamuutuse kiirus, temaga on lihtsalt raske kaasas käia. "Olukord on nagu Alice'il Imedemaal: tuleb joosta endisest kiiremini, et ühel kohal püsida. See on ka keskne keskkonnaküsimus," tõdeb Kellomäki.
"On raske prognoosida, kas kliima muutuse poolt kaasatoodud positiivne külg ikka nii positiivne on, nagu esialgu paistab, pigem siiski vastupidi," tõdeb Kallaste. "Soojenemine on nagu ajapomm, me keegi ei oska aimata selle tõelisi tulemusi."
Tarmo Virki
