Mandala joonistamine ongi spontaanse kujutise tegemine ringi sisse. Sanskriti keeles tähendab sõna “mandala“ ringi, püha kaart. Ida kultuurides on spetsiifilise ülesehitusega mandalaid kasutatud aastatuhandeid mediteerimisobjektina. Mandala tsirkulaarne vorm on olnud kasutusel paljude loodusrahvaste ravimisrituaalides. Näiteks Navako indiaanlased teevad suuri liivast ringe ümber haige. Just sel teel jõuab rituaalse tseremoonia raviv toime kannatajani.

Lääne mõtlemisse tõi mandala mõiste psühhoanalüütik Carl Jung. Oma töödes tegeles ta palju sümbolite ja arhetüüpidega, seletades nende kaudu inimese psüühikat. Reet Reidak leiab, et süvenenult vaadates võib leida ümarvorme meist ja meie lähedalt üllatavalt palju. Ring on esimene kujund, mida lapse käsi pärast esimesi sirgeldusi tegema hakkab. Juba veidi vanemad lapsed armastavad joonistada kriidiga ringjooni asfaldile, vedada kurvilisi jooni paberile, kujutades päikest, kuud ja inimese pead. Ringjoon on arhetüüpne vorm inimeste alateadvuses, nagu ajaratas, hologramm kosmosest ja silmaiiris.

Ringi maagia

Graafiliselt täiuslikul ringil pole märgatavat algust ega lõppu. Seetõttu peetakse teda lõpmatuse ehk igaviku märgiks. Kuna ring on näiliselt lünkade ja vigadeta, esindab ta täiuslikkust,kehastades kõiki inimmõtte perfektsuse poole püüdlemise elemente, pürgimusi ja lootusi. Seega tähendab ring samaaegselt nii igavikku kui ka täislikkust. Hästi tehtud ring annab ülevaate selle looja vaimsest tervisest ning tasakaalust.

Tavaliselt ilmub mandala kujutis eneseväljendusse, kui elus toimuvad dramaatilised muutused. Sellises olukorras võib inimene ka spontaanselt sodida mandalaid. Ringjoonistuse loomine rahustab,vähendab häirivaid emotsioone. Mandala joonistamine on isiklik transformatsioon ehk teisenemine. Mandala on märk muutuvusest. Ta on seotud tunnetega nagu täius,kasv ja uue sünd. See võib olla signaal uuest enesemõistmisest.

Mandala sisse minek

On 11. humanitaarklassi kunstiharu maalitund. Õpetaja palub õpilastel joonistada mandalaid,materjaliks õlipastell ja paber, formaat vaba. Sissejuhatuseks jutustab Reet Reidak mandalapiltide ajaloost ning nende kohast budistlikus meditatsioonis. Joonistades on tingimuseks kasutada pildis ringjoont, et kompositsiooni keskosa saaks jõulisem. Igaüks võib valida endale sobiva töökoha, olgu selleks põrand, aknalaud või molbert.

Kaks tundi valitseb ruumis häirimatu vaikus,kuulda on vaid joonistamise helisid ja süvenenud hingamist. Tulemused üllatavad. Reet Reidak tõdeb, et nii mõnigi õpilane on mandalat joonistades värvide valikul tunduvalt julgem kui varem. Samuti on mitmed tööd varasematega võrreldes märkimisväärselt jõulisemad ning hoogsamad.

M andalate joonistamisest on möödas mitu kuud. Õpilased vaatavad loodut ning vastavad kahele küsimusele:

1 1. . Mäletad, mida sa tundsid või mõtlesid seda joonistust tehes?

2 2. . Mis seosed, mõtted või tunded tekivad nüüd, kui vaatad seda pilti?

[[1]] Britt Karen

1. Mõtlesin, et las käsi teeb, ma tulen hiljem muuga järele.

2. Bakter – silmviburlane. Pilt iseene sest on päris positiivse mõjuga.


[[3]] Lilian

1. Joonistamise ajal oli selle töö mõte, et külmal sinisel ajal on paljudel inimestel vajadus millegi sooja ja leegitseva järele. Soojusel on mitu astet. Esimene on leige ja läbipääsmatult sirge: kui inimene suudab sellesse siiski tungida, on seespool soojem ja erilisem. Ainult väljavalitud pääsevad teisele astmele: ringi ja tuumikusse. Seal lendab iga põlev ja leegitsev osake oma kiiruse ja tahte järgi.

2. Praegu tekib tunne, et kõik algab just keskelt. Inimene ei pea pürgima kusagile “ringidesse “. Tõeline oskus on see, kui ring moodustub ise sinu ümber. Inimene peab ise tõmbama kiirgust ja soojust endale lähemale, mitte pürgima teiste juurde ja teiste sisse.

[[5]] Kätlin

1. Nagu oleks metsas ja vaataks üles taevasse – vabaduse poole.

2. Samad mõtted, mis esimesel korral, aga metsa asemel on tunne, nagu vaataks läbi trellide.




[[4]] Uku

1. Ainult tehniline külg, ei mõtet ega tunnet.

2. . . . liiga palju tühje kohti.

Piret Visnapuu, psühhoterapeut, kasutab kunstiteraapia meetodit töös gruppidega,

õpetab seda Professionaalse Psühholoogia Erakoolis ja Eesti Kunstiakadeemias.

Reet Reidaku õpilaste tööd näitavad, et tark kunstipedagoog oskab siduda oskuste õpetamist hingehariduse andmisega. Minu arust sobib kunstiteraapia suurepäraselt praegusesse aega, sest me oleme harjunud elama visuaalses maailmas. Koopainimesele oli väga tähtis,mida ta kompas ja haistis. Meie oleme harjunud kõike vaatama: loeme lehti, näeme meile olulist infot arvuti või teleri kuvarilt. Kasutades ära inimese harjumust, muutub terapeutiline protsess mugavamaks ja mõjusamaks. Samuti usub inimene ennast rohkem, kui ta näeb oma tundeid ja mõtteid paberil, plastiliinis või savis.

Tänapäeva inimene on ülimalt aktiivne. Kunstiteraapia ravitoime põhinebki tegevusel, loomeprotsessil. Tegevuse läbi adub inimene, et ainus tegija on ta ise, teised on vaid toetajad. Iseenda mõistmine saavutatakse oma emotsioonidesse süüvides, minnes hirmu, õnne, vihkamise või rõõmu sisse. Kuna joonistamine on aktiivne protsess, suurendab see ka mõtete ja tunnete liikuvust. Nende läbielamine vallandab energia ning selle saab ümber suunata. Näiteks füüsikaülesande lahendamisele või nutika äriplaani koostamisele.

Elu keerdsõlmede kokkuvõtmine, näiteks A3 formaadis paberil, tõstab enesekindlust. Inimene hakkab uskuma,et mõistab ja valdab neid nüüd paremini. See on justkui mõtete ja tunnete laskmine läbi sõela. Probleemiga tegeldes jääb segadus sõelale ja muutub nähtavaks. Sellega edasi töötades võib tulla päevavalgele hoopis uus kogemus, millega on juba märksa mõnusam edasi elada.

Joonistus saab sageli sümboli mõõdu. Kui märk on üks asi, mis viitab teisele, siis sümbol sisaldab rohkem, kui ta ise on. Ta võtab kokku mõtted või tunded, mida muidu on raske seletada. Oluline on just see tähendus, mille inimene talle ise annab. Seepärast võib öelda, et töö tulemus pakub sisekonfliktile metafoorset lahendust. Metafoorid toimivad tähenduse ülekandmise tõttu. Nad aitavad endas toimuvat mõista ja omaks võtta. Metafoor kutsub esile ahhaa efekti – minu sees toimuv on vaevaliselt tabatav,kuid paberil nähtav on reaalselt olemas. Seda on lihtsam lahti mõtestada ja tunnistada osakeseks iseendast.

Igasugune käeline tegevus on terapeudile tänuväärt abiline, sest see aitab hoida inimest olevikus. Jutustades ekseldakse sageli minevikus ja tulevikus, kuid joonistades on olemas kindlad piirid, algus ja lõpp. Seda on hea tajuda. Joonistades toob inimene oma mälestuse või unistuse praegusesse aega. Arutleb,uurib ning mõtleb, mida tal oleks sellest eluteele kaasa võtta. Asjad lähevad hästi, kui me julgeme minna maailma oma ootustega.

Kai Siidirätsep

fotod: Eike Kirikal

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid