EE: Inimkond geenitoidu katsejäneseks
On pime südaöö. Aga inimesed ei maga. Salaja hiilivad nad põldudele, et rebida sadade peotäite kaupa maa seest välja geneetiliselt muundatud nisukõrsi.
Need inimesed on inglastest transgeneetilise toidu vastased, keda hirmutavad geneetika senitundmata ohud. Jeremy Rifkini raamatus "Biotehnoloogia sajand" kirjeldatud trend võib varsti saada reaalsuseks ka Eestis.
TTÜ geenitehnoloogia professor Erkki Truve on veendunud, et ka Eestis peab hakkama kasvatama modifitseeritud geenidega teravilja. "Kõik meie põllumajanduse jaoks olulised liigid on muundatavad," räägib Truve ja kinnitab, et nii saaks ilusti lahti meie taimi kimbutavatest seenhaigustest. "Samuti suureneks sissetoodud kultuuride, näiteks rapsi külmakindlus."
Ameerikas on aga hoopis teistsugused probleemid. California ümbruse farmerid on tõsiselt mures, sest tahaksid peale muundatud puuvilla mõnele põllule külvata ka modifitseerimata taime. Kuid selle seemneid on juba peaaegu võimatu hankida.
Neli aastat muundatud toitu
Euroliidu ametlik poliitika näeb ette, et geneetiliselt modifitseeritud toidust meil pääsu pole. Ka ametnikud kinnitavad nagu ühest suust, et muundatud toit käib läbi kümnetest kontrollasutustest ja on igatpidi tervisele ohutu. Pealegi on seda juba neli aastat söönud sajad miljonid ameeriklased, ühegi teadaoleva kahjuliku kõrvalmõjuta.
Uues Maailmas ja Hiinas ei peeta isegi oluliseks, et geneetiliselt muundatud toit vastavalt märgistatud oleks.
"Ameerika toiduseadus on umbes sama vana kui põhiseadus," muigab TTÜ Toiduainete Instituudi professor Raivo Vokk. Ja kinnitab, et inimesel peab ikkagi olema võimalus valida traditsioonilise ja muundatud toidu vahel. Meil kehtib selline määrus juba aasta aega, kuid keskmises toidupoes ringi vaadates GMO-sildiga kaupu küll silma ei hakka.
Vokk ütleb, et tema geenitoitu süüa ei karda. Aga ei ole ka kindel selle ohutuses. "Neli aastat pole küllalt pikk aeg. Arusaamiseks ei piisa inimpõlvestki," on Vokk veendunud.
Mida me siis tegelikult sööme?
Me kõik oleme kuulnud, et sojatooted on tervisele väga head. Aga kaugeltki kõik ei ole veel kuulnud, et Eestis kasutatakse Venemaalt toodud soja. Ja alles hiljuti avastasid eestlased laborikontrollis, et seesama soja on tegelikult Ameerika seemnetest kasvatatud ja geneetiliselt modifitseeritud. Venelased ärkasid liiga hilja. Mis teha? Eesti tootjafirmas Intersoja Baltic viimased kaks päeva telefon ei vasta.
Soja on üldse leidnud maailmas üha laialdasemat kasutust. Näiteks Suurbritannias sisaldab seda 60 protsenti müügilolevast toidust. Saiast ja lastepudingitest krõpsude ja lasanjeni.
Kana omadustega kartul
Ja kuidas teile meeldib veel mõte, et tomatile on lisatud lestakalast võetud külmumisvastast valku? Või et kartulis on kana geen, et tõsta mugula vastupidavust haigustele? Ja et suitsetate sigaretti, mille tubakas on modifitseeritud hiina hamstri geenidega?
Tõeline Frankensteini toit, nagu Ameerika ajakirjandus selle ristinud on.
"Kogu see debatt on puhtalt emotsionaalne, ütlen mina kui bioloog," raiub Truve.
Mais 1999 selgus, et transgeneetilise maisi kasvatamine on saanud saatuslikuks ameerika loodussümbolile, kaunile monarhliblikale. Selles on nähtud esimest märki, et lisaks kinnitamata ohutusele võib geneetiline muundamine anda löögi ka maailma õrnale ökosüsteemile.
Kahtlased tervislikud hommikusöögid
Konservatiivses Suurbritannias on euroliidu seisukohast hoolimata kõva vastasrinne. Isegi prints Charles esitas steitmendi, et modifitseeritud toidud peavad olema tervisele ohtlikud ja ebamoraalsed. Ja tegi sellega peaminister Tony Blairile kõvasti peavalu - muundatud taimede kasvatamisest loobumine tähendaks, et Ühendatud Kuningriik jääks põllumajandusvaldkonnas hädiseks sabassörkijaks. Professor Erkki Truve nendib, et kui Eesti seda teed ei lähe, siis on meie põllumajandus mõnekümne aasta pärast täiesti konkurentsivõimetu.
Praegu toodetakse Ameerikas 70-80 protsenti kogu maailma maisist. Valdav osa sellest muidugi muudetud geenidega. Nii et võimalus, et me kordagi modifitseeritud müslit pole söönud, on üsna väike.
Paar aastat tagasi tegi Greenpeace Ameerikas suuri demonstratsioone, nõudes maisihelveste tootjalt Kelloggsilt muundatud maisi kasutamise lõpetamist. Missugust maisi Eestis müüdavad cornflakesid sisaldavad, pakil märgitud ei ole.
Huupi tulistada pole mõtet
Kuigi vastav määrus kehtib juba aasta aega, ei ole suurem osa Eestis müüdavat geneetiliselt muundatud toitu märgistatud. Mida riigiasutused on ette võtnud?
"Plaanis on teha kõigepealt seire, potentsiaalsed tooted üle vaadata," räägib Veterinaar- ja toiduameti toiduhügieeni osakonna peaspetsialist Maris Eigi.
Eigi räägib veel, et see ongi euroliidu üldine poliitika, et kõik sissetoodud tooted peaksid olema märgistatud, kui neid müüakse. Tema sõnul pole mõtet karta, et geenatoit kuidagi kahjulik võib olla. See käib liiga mitmetest komisjonidest läbi. "GMO toidu analüüse Eestis praegu ei tehta. Need on lihtsalt väga kallid," ütleb Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori juhataja Jüri Ruut.
Siiani pole riik laborite arendamiseks ja analüüsideks raha andnud. Põhiliselt tehakse proovid praegu Soome tollilaboris. Testid lähevad maksma 1000-2000 marka kord. "Ükshaaval ei saa kõike testima hakata, kõigepealt tuleb uurida, kas päritolumaa järgi on see üldse tõenäoline."
Anne Prommik
