Eesti sillad vajavad remonti
Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi professori Siim Idnurme sõnul on suurimatest sildadest praegu kõige viletsamas olukorras Eesti üks pikemaid sildu - Pärnu linnas asuv teraskandjate ja raudbetoon taladega Papiniidu komposiitsild (erinevatest konstruktsioonidest liitsild), mis ehitati 1979. aastal.
Maanteeameti hinnangul läheb Pärnu silla remont maksma kümneid miljoneid kroone, kuid linnal raha pole ning seetõttu katab remondikulu riik.
Idnurme sõnul on Papiniidu silla remondiprojekt juba valmis ning hiljemalt tuleval aastal algab remont.
VARISEMISOHTLIKE SILDU POLE. "Mõni sild on paremas, mõni kehvemas olukorras, kuid nii hullus olukorras pole neist ükski, et täna-homme kokku variseks," võttis Idnurm Eesti sildade seisukorra kokku.
Umbes pooled Eesti sildadest on ehitatud nõukogude ajal 1956.-1966. aastatel. Nende konstruktsioonid on raudbetoonist, mille tüüp on vähem vastupidav kui monoliitsetel sildadel, rääkis Idnurm.
Raudbetoonist silla põhiline kahjustaja on Idnurme sõnul sademevesi. "Kui silla sademevee ärajuhtimise süsteemid on ummistunud, purunenud või amortiseerunud, siis jookseb vesi konstruktsioonide peale ning hävitab nii betooni kui ka terase," rääkis ta.
Teiseks lagunemise põhjuseks nimetas professor silla paisumisvuukide purunemist, mille tulemusel sademevesi konstruktsioonide peale satub.
SILDADE ELUIGA LÜHIKE. Maanteeameti järelevalve osakonna peaspetsialist Peeter Klausen ütles, et saksa teadlaste tehtud statistilise uurimuse kohaselt on raudbetoonist konstruktsioonidega silla eluiga umbes 20-25 aastat.
"Suurem osa meie sildu on selle aja juba ammu ületanud," lausus Klausen. "Aga neile tehakse pidevalt remonti, mille järel nad võivad jälle 20-25 aastat kasutuses olla."
Klauseni sõnul jõuab maanteeamet aastas remontida umbes 30-40 silda, mida on aga liiga vähe.
Anti Oolo
