Telejuht Aare Urm: valitsuse otsus tähendab ETV likvideerimist

Riigigarantiiga laenust ilma jäänud ETV juhatuse esimees Aare Urm (vasakul) ähvardab loobuda eurovisiooni lauluvõistluse lõppkontserdi korraldamisest 2002. aastal. Eurolaulja Tanel Padar (paremal) nimetas võimaluse käestlaskmist lolluseks. Fotol keskel mu Marko Mumm ETV juhatuse esimehe Aare Urmi sõnul on eurovisiooni korraldamine ja riigigarantiiga laen otseselt seotud, kuid valitsus nimetab telejuhi väiteid väljapressimiseks.

“See ei ole väljapressimine,” kinnitas Urm. “ETV rahavood on nii kinni, et oleme juba enne eurovisiooni lauluvõistlust teinud ettepaneku pildi tootmine jaanipäevast lõpetada.”

Urm lausus, et pildi tootmise jätkudes tooks iga kuu ETV-le miljoneid kroone kahju. “Teenistuslepingutes seisab selgelt säte, mis kohustab juhatuse liikmeid tagama ETV tegevuse majanduslikult kõige paremal viisil, seda me aga ei saa teha.”

Valitsus nõustus eile riigigarantii andmisega ETV kümneaastasele 37 miljoni krooni suurusele laenule. ETV taotles varem garantiid 77-miljonilisele laenule.

TINGIMUSEKS KA ETV JA EESTI RAADIO LIITMINE. Samas tuleb riigigarantii andmiseks kultuuriministeeriumil koos justiits- ja rahandusministeeriumiga välja töötada seaduse eelnõu ETV ja Eesti Raadio kujundamise kohta üheks avalik-õiguslikuks ringhäälinguorganisatsiooniks. Valitsus leidis, et vastav eelnõu tuleb valitsusele esitada 5. juuniks.

“See otsus tähendab seda, et ETV läheb likvideerimisele,” kommenteeris valitsuse tegevust Urm.

Samuti leidis valitsus, et laenu saamiseks tuleb ETV-l sõlmida eelarveliste eraldiste kasutamise leping.

Küsimusele, mis leping see on ja mida see tähendab, vastas Urm: “Ma ei tea ka, mis see on. Meile lepingu kaela surumine on autoritaarsest mõtlemisest tulenev otsus. Me ei ole riigiasutus, olema demokraatliku riigi osa.”

Rahandusministri nõunik Madis Mülleri sõnul taotles ETV 77 miljonit riigigarantiiga laenu, sest nägi ette, et praegused pangalaenud tuleks kohe ennetähtaegselt tagasi maksta.

“Meie hinnangul selleks põletavat vajadust ei ole, kuna ETV on alati täitnud nõudeid pankade ees ja pankrotihoiatuse ohtu pole. Selle tulemusena vähenes summa kohe 31,5 miljoni krooni võrra,” rääkis Müller.

Müller lisas, et ETV-l oli esitatud hulk artikleid, kus polnud selge, et seda raha oleks kohe vaja.

ETV-l on mitme aasta jooksul kogunenud maksmata võlgu hankijate ja Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) ees. “EBU-ga on ETV-l kokkulepe, et makstakse võlalt intressi. Järgmisel aastal püüaks ühtse paketina vaadata seda võlga ja ka EBU-lt Eestile makstavat eurovisiooni korraldamise raha,” ütles Müller. “Raske arvata, et EBU annaks sisse pankrotihoiatuse, kui Eesti peab järgmisel aastal eurovisiooni korraldama.”

Lisaks sellele saaks ETV Mülleri sõnul kokku hoida maksuameti võla maksmiselt. “Kui ETV veel tõeliselt pingutaks, siis oleks võimalik ka maksuametile võlgneva 9 miljoni krooni ajatamine.”

“Meil on võlausaldajaid rohkem kui vaid pangad,” kommenteeris Mülleri väiteid Urm. “EBU, maksuamet, saatekeskus. Nende arengute juures ei oleks ma nii optimistlik, et pankrotihoiatust ei tule.”

EBU EI LOOBU. EBU pressiesindaja David Lewise sõnul ei pääse ETV oma võlgadest EBU ees isegi eurovisiooni läbiviimise korral. Samas nentis ta, et EBU ei saa Eesti valitsust kuidagi mõjutada, sest EBU pole valitsusasutus. ”Eurovisiooni korraldamine on vaid teie maa otsustada,” lisas ta.

Samas ütles Lewis, et eurovisiooni korralduskomitee võib korraldajariigiga rahaasju arutada, kui maal on suured finantsraskused. “Aitame võistlust korraldada, kuid võlg tuleb riigil ikka maksta. See pole EBU raha, vaid kõigi EBU liikmete raha. Eesti on kõigile neile võlgu.”

Ivar Soopan