"Oo, see on hea," imetles altkäemaksu väljapressimises süüdistatav endine politseinik Aleksandr Sõnitsar salaja lindistatud videos meeste lõhna-õli, mille sai kinnipeetavalt tema vabastamise eest. Hetk hiljem võtab ta vastu 1000 krooni. Tartu maakohtus peab Sõnitsar end aga süütuks.

23. veebruaril 2001 saab politsei väljakutse Tartu ühe hulgilao juurde, kust väljunud mees oli andnud ühte autosse mingi eseme. Politsei kihutab kohale ja peab kinni sõiduki kolme mehega. Nad tuuakse prefektuuri. Sõnitsar laseb ühel kinnipeetaval - Savostkinil kirjutada seletuskirja. Samal ajal otsitakse autost varastatud asju, kuid ei leita. Sõnitsar vabastab Savostkini. Tund hiljem pääsevad ka kaks ülejäänud meest vahi alt. Varguse pealtnägija jätab avalduse kirjutamata. Mõni päev hiljem võtab Sõnitsar Savostkinilt vastu 500 krooni. Veel mõni päev hiljem saab Sõnitsar taas raha. Kapo vahistab Sõnitsari väljapressimissüüdistusega.

Sõnitsar rääkis kohtus, et oli paar aastat tagasi üürinud korteri tuttavale naisele. Kui naine välja kolis, läks korterist kaduma Eesti Telefonile kuuluv ja Sõnitsari käsutuses olnud 6000kroonine raadiotelefon, millega oli tehtud 3000kroonine arve. Samuti jäi naisest maha 10 000 krooni üürivõlga. "Savostkin lubas ära maksta kahe kuu üüri ehk kaks korda 500 krooni ning maksta kinni telefoniarvest 1000 krooni," väitis politseinik käega lauale toetudes ja enne tunnistuste andmist ajavõitmiseks ikka ja jälle köhatades. Abikohtuniku küsimusele, miks pidi Savostkin maksma üürivõla, kui ta korteris ei elanud, ütles Sõnitsar: "Ta käis seal külas ja tundis süümepiinu." Politseiniku nägu hakkab õhetama ja ta vaatab abiotsivalt advokaadile otsa. "Tõde on see, et raha oli võlgade katteks, mitte altkäemaksu võtmine!"