“Ma ei usu, et selle nõukoguga tagasi tulen,” ütles Urm. “See oleks loomulik, et uus valitsuskoalitsioon nõukogu koosseisu muudab, sest nõukogul peab olema oma esimehe kaudu väljund valitsusse.”

Urm tunnistas, et ringhäälingunõukogu (RHN) eilne umbusaldusavaldus tuli talle ootamatult. Samas oli tal ette valmistatud ning üleeilse kuupäevaga ETV-s registreeritud avaldus, milles teatas kavatsusest lahkuda ETV juhi kohalt pärast Eurovisiooni lauluvõistlust. “Juhthobuse vahetamine poolel teel Eurovisiooni ei oleks õige,” ütles ta.

Urm: mulle ei öeldud isegi tere. Urmi sõnul käitub inkvisitsioonikohus samamoodi nagu ringhäälingunõukogu. “Tõde pole neile vaja, mulle ei antud sõna ega öeldud isegi mitte tere,” sõnas Urm pärast umbusalduse saamist.

RHN-i esimehe, isamaaliitlase Tiit Sinissaare sõnul üritas nõukogu Urmile umbusaldust avaldada juba möödunud aasta 7. juunil, kuid toona ei saadud vajalikku kahte kolmandikku nõukogu häältest kokku.

Sinissaare sõnul heitis RHN Urmile ette, et ta juhtis ETV-d sellises suunas, mis ei vasta avalik-õigusliku institutsiooni ülesannetele. “Teiseks Urmi teadlik vastutöötamine seadustele ja ringhäälingunõukogu otsustele ning kolmandaks piisava koostöötahte puudumine ringhäälingunõukoguga,” rääkis Sinissaar.

vormel-1 näitamine ärritas. Ringhäälingunõukogu heitis Urmile ette, et pärast riigikogu otsust lõpetada ETV-s alates 1. juulist reklaami näitamine on Urm uusi lepinguid sõlminud.

Urm kinnitas, et pärast 19. detsembrit, mil riigikogu otsuse seaduse kujul langetas, ei ole ETV uusi reklaamilepinguid sõlminud. RHN-i liikmete hinnangul on selliseid lepinguid sõlmitud vähemalt viie miljoni krooni eest.

Sinissaare sõnul tahab täpsustamist, kuidas käituda ka varem sõlmitud reklaamilepingutega, mille tähtaeg läheb üle 1. juuli.

Urmi sõnul ei ole riik täitnud lubadust ETV 2002. aasta eelarve kohta, mille järgi pidanuks riik tagama, et ETV ja Eesti Raadio eelarve suuruseks on 250-270 miljonit krooni.

Urm nõudis, et ETV peaks saama riigilt 40 miljonit krooni või vähemalt andma garantii laenu võtmiseks sama suure summa ulatuses eelmise telejuhi Toomas Lepa “pärandi” katteks.

Sinissaare sõnul on valitsusele esitatud taotlus, et riik tagaks ETVle 40 miljoni kroonise laenu eelmiste laenude katteks.

“Muud me telemaja poolt ei kuule, kui andke raha juurde, andke juurde, sest me ei suuda täita avalik-õiguslikke funktsioone,” rääkis Sinissaar. “Samas tehakse vastupidiselt ringhäälingunõukogu senistele seisukohtadele otsuseid ilma meid eelnevalt informeerimata nagu kuulsa vormeli-lepinguga, mis oli üle nelja miljoni krooni.”

Urmi hinnangul on tema ajal, viimase poolteise aasta jooksul ETV programm ja ka kontroll rahavoogude üle oluliselt paranenud. “Muutunud on töökeskkond ja paranenud ETV sisekliima,” ütles Urm.

Sinissaare väitel pole ETV sisekliima sugugi hea ja uue juhi üheks ülesandeks saab telemajas olevate pingete lahendamine.