Kuritegelik sõpruskond keerutab ühiskassa miljoneid

Eesti organiseeritud kuritegevuse kõrgeim organ ühiskassa keerutab miljoneid kroone ka seaduslikes ärides, et nagu Euroopa Liidu toetusel toimuv võiäri või krahhiga lõppenud tuulegeneraatorite tehas Tallinnas, kirjutab reporter Risto Berendson.

Ühiskassasse kuulub Eesti organiseeritud kuritegevuse kümmekond tipptegelast, kelle otsustest kuuleb politsei tagantjärele umbes viiendikku.

Ühiskassa ehk venepäraselt obtšaki kooskäimised toimuvad vastavalt vajadusele ja reeglina kohtades, mis peaks välistama politsei sekkumise.

Obt‰ak on ülimuslik vene keelt kõnelevate kurjategijate hulgas. Eestlased, kes tegelevad näiteks metsataludes uimastitootmisega, süsteemi ei kuulu. Neid ühiskassa ei huvita, nagu nemad ei huvita ühiskassat.

Mõned aastad tagasi obtšakis eestlaste esindajaks olnud Kalev Kurg osaleb ühiskassa koosolekutel harva. Vaid juhul, kui arutlusele tuleb mõni eestlasi puudutav küsimus.

Kümmekond aastat on ühiskassa võtmefiguuriks ja kassapidajaks olnud NSV Liidu ajal KGB erikoolituse saanud Nikolai Tarankov.

Ukraina päritolu meest tuntakse allilmas hüüdnime Kolja järgi. Viimati istus ta vangis paarkümmend aastat tagasi seoses Moskvas toimunud maalidevargusega.

Eestis on Kolja suutnud vanglat vältida. 1994. aastal kahtlustati teda oma tööandja, juveelifirma Kuld & Teemant omaniku Genrihh Akopjani mõrvas.

Tarankovi kodu läbi otsinud kaitsepolitsei leidis hulga ebaseaduslikke relvi ja lauasahtlist 120 000 USA dollarit, arvatavalt ühiskassa raha. Kohus mõistis Koljale trahvi.

Kurjategijate hulgas on Tarankovil vastuoluline kuulsus. Talle heidetakse ette endist miilitsakarjääri ja seda, et mees pole korralikult kinnigi istunud.

Püsib tänu õigetele sõpradele. Kolja võimu püsimise võti on oskus valida õigeid sõpru. NSV Liidu tasemel arvestatav poksija olnud Tarankov sai kümmekond aastat tagasi väidetavalt Olümpia hotelli tualetis keretäie äsja vanglast vabanenud Daniel Mängilt, kes himustas Kolja kaelas olnud jämedat kuldketti ega teadnud, kelle vastu käe tõstab.

Läbipekstud Tarankov ei ihanud kättemaksu, sest nägi noores uljaspeas potentsiaali. Lühikese ajaga kerkis kunagine Rapla poiss pealinna arvestatavaks ”autoriteediks”, kuni palgamõrtsukas ta Nõmmel maha lasi.

Kolja parim sõber on Jevgeni Kolesnikov ehk Ženja. Mehed koondusid aastaid tagasi Eesti suurima suitsuimportija Bankend Eesti ümber ja on kohaliku poksispordi aktiivsed toetajad.

Teine Kolja võimulpüsimise võti on Oleg Lvov, keda seob Tarankoviga tutvus ajast, kui nad töötasid koos juveelifirmas Kuld & Teemant ja võisid politseiallikate väitel olla mõlemad seotud omaniku vastu toime pandud pommiatentaadiga.

Lvovi tuntakse allilmas osava kombinaatorina, kes suudab ebaseaduslikult teenitud raha legaliseerida seaduslikes ettevõtmistes.

Rahulolematud surevad kodutrepil. Kolja kolmas ja ülioluline trump on Eesti julmimaks ning organiseeritumaks grupeeringuks peetava Kemerovo grupeeringu liider Slava Gulevitš. Politsei üliterava tähelepanu all püsiv Gulevitš on suutnud viimaste aastatega võita Tarankovi suure usalduse. Sõpruse võtmeks on Kemerovo jõugu stiil, mis lubab teelt koristada kõik grupeeringule tülikad isikud.

Tarankov vajab Kemerovo püssimehi juhuslike vastuhakkajate vaigistamiseks. Koljat on aastad süüdistatud ühiskassa raha isiklikuks hüvanguks kasutamises.

Enim rahulolematust on selles suhtes üles näidanud Ida-Virumaa allilmategelased, kellest Tarankovi seob sõprus Narva ”autoriteedi” Anton Letšitskiga.

Rahulolematute hääl kostab seni, kuni nad tavaliselt oma kodumaja uksel maha lastakse. Hilisemate andmete kontrollimisel selgub, et Tarankov viibis mõrva ajal näiteks Lätis ja teda kuriteoga seostada on võimatu.

Ühiskassa suurusest pole politseil selget ülevaadet. Näiteks 1996-1997 oli kurjategijate valduses kaks kuni kolm miljonit krooni. Praegu võib ühiskassas olla maksimaalselt kümmekond miljonit, mis laekub sinna jõukude ebaseaduslikelt äridelt teenitud summadest.

Uimastidiiler – viimane aste. Tänavakuritegevust ühiskassa ei kontrolli. Ühiskassa viimane aste on uimastidiiler või kelm, kes maksab katust endast kõrgemal astmel seisvale kurjategijale, kes omakorda annab osa oma sissetulekust jõugule, kustkaudu see lõpuks obtšakki jõuab.

Obtšaki rahast tasutakse politseile vahele jäänud kaaslaste advokaadikulu, saadetakse vangimõistetud isikutele kingitusi ja tasutakse muid jooksvaid kulusid.

Olulisemad otsused langetab ühiskassa tuumik, kes vajadusel küsib nõu kuritegelikus maailmas tuntud, kuid avalikkuses puhta taustaga nõunikelt, nagu tapetud meediaärimees Marian Haitov või Tallinna linnavolikokku kuuluv Gennadi Ever.

Ühiskassa suurim rahaline põrumine oli kolm aastat tagasi, kui Tallinnas Suur-Sõjamäel ebaõnnestus tuuleenergia tootmiseks vajalike generaatorite tehase projekt.

Närvesööv aeg oli ühiskassapidajaile 1998. aasta sügis, kui Eesti Pank kaalus panganduskrahhi ajal Forekspanga sulgemist. Kuigi pangal lubati riigi toel jätkata, võttis ühiskassa Foreksist järgmisel hommikul raha, sõidutas selle Rootsi ja pani ühe sealse panga arvele.

Andmed ühiskassa viimasest suurest rahakeerutamisest pärinevadki Rootsist. Eestis asuvad kurjategijad investeerisid sealsesse võiärisse, mis ekspertide kinnitusel saab osa Euroopa Liidu hiiglaslikust rahalisest toetusest.