Maksim Jermakovist sai integratsiooninõunik Kaur
Kuus aastat tagasi pistis Maksim Jermakov uutele tuttavatele kätte ühekroonise: "Palun, siin minu visiitkaart..." Kirjutas selle peale oma numbri ja nime ning näitas ühekroonise tagumist poolt, mille peal oli Toompea siluett: "Näete, ja siin minu kodu..." Maja, kus Maksim töötas, oli Toomapea lossist ülejärgmine. Uutele tuttavatele jäi Maksim sellega muidugi hästi silma - võtsid kui veidrat nalja. Aga Maksim ise ei võtnud, ütleb üks vana tuttav.
Maksim oli Tuleviku Eesti Erakonna juhi ja tshetsheenide Eesti esindaja Jaanus Raidali autojuht-majahoidja. Kui vaja, kühveldas talvel lund ja jooksis Raidali ning tema sõprade banketil salvrättidega ringi. Ta oli olnud laeval kelner ja tundis etiketti.
Tähtsate ninade kokkusaamistel oli Maksim alati kohal ja kuulas hoolega, millest käib jutt - kuigi ta ei olnud asjaosaline.
Noor Maksim oli innukas ja ärgas nagu gängsteriõpilane Billy Bathgate (samanimelisest filmist), kes üritas end maksma panna kolmekümnendate New Yorgis. (Billy on üks vähestest, kes filmi lõpuks ellu jääb, kuulirahes ühtegi kuuli pihta ei saa ja, käed taskus ning rahapatakas kaenla all, minema jalutab.)
Maksim Jermakov käis tol ajal Toompeal ringi, tühi mapp käes ja 0-klaasidega prillid ees. Et tähtsam välja paista.
Maksim oli Raidali juures tööl täiesti tasuta. Raha ei saanud, aga ära ka ei läinud, vaid käis korralikult kaheksast viieni kohal. Erakonnakaaslased arvasid, et Maksim ajab kahtlast äri. Või on spioon, sest Maksim naljatas, et käib ringi, pealtkuulamisaparaat põues. Millest see poiss elab, ei osanud keegi arvata.
Maksimi lemmikjook oli kallis Larseni konjak. Aga selle peale armastas ta süüa sibulat.
* * *
Kolme-nelja aasta pärast on Maksim Jermakov vahetanud nime. Max Kaur (30) annab nõu Keskerakonna liidrile Edgar Savisaarele. Tal on endal abilised. Ja järgijad - nimevahetuses. Ta annab integratsioonialast nõu ja nimetab ennast selle juures minister Veidemanni (endise rahvastikuministri - B.P.) unistuseks, st parimaks integratsiooninäiteks.
Eesti keelt räägib Max puhtalt, kui unustada ära väike omalooming. Tal on tähtsaid sõpru jalaga segada ja tal on kulda sõrmes, rinnas, randme ümber ja kaelas! Pintsakurevääril on kuldtähtedega poksiklubi märk. Karl Lemani poksiklubis käivad "kätt harjutamas" Vene ärimehed. Maxi isa on klubis treener, ja allilmategelaseks peetava klubi omaniku Jevgeni Kolesnikoviga on Max sina peal.
Max elab Toompea lossist saja meetri kaugusel. Töökoht jääb natuke kaugemale. Tal on Meriväljal maja, aga seda ta ei kasuta, sest seal ei saa ta olla "poliitika keskel". Korteris ei ole kööki ega televiisorit, sest kodus käib ta ainult magamas. Ta on töö juures hommikul enne teisi, ja õhtul pool 11 kustutab tema majas tuled.
(Endine naine ja 7aastane tütar Victoria elavad Lasnamäel.)
Poliitika on Maxi jaoks elu tuum. Ta on vahel isegi liiga fanaatiline, ütleb erakonnakaaslane Lauri Laasi ja jutustab, kuidas ühel bussireisil käskis Max juhil bussi kinni pidada - enne edasi ei sõida, kui Keskerakonda tähistav "K"-täht on bussi esiakna peal tagasi. Bussijuht oli selle ilmselt ära võtnud, kuna see takistas vaatevälja.
Eve Kiviga käib Max aeg-ajalt kohvi joomas. Ta segab kohvi veega pooleks, sest see olevat ajule kasulik.
Vahepealsetel aastatel on Max lugenud kõvasti Dale Carnegie eluõpetuslikke raamatuid - kuidas teatud situatsioonides käituda ja mismoodi üldse oma võimeid ja oskusi teadlikumalt ära kasutada. "Kõige olulisem on meelde jätta, et sinu enda otsustavus olla edukas on olulisem kui miski muu," ütleb Carnegie.
Maxil on hea mälu, talle jääb hästi meelde see, mida targad inimesed - või inimesed, keda ta targaks peab - on kunagi öelnud.
Max on aktiivne ja "kuradi sihikindel", ütleb Laasi. Mis kõige tähtsam - ALATI valmis. Sellega teeb ta ennast vajalikuks. Ta ei aja ilmtingimata oma rida, kui näeb, et see ei aita. "Ma olen hea abi. Oskan olla paindlik ja taban olukorda," kiidab ta ennast. "Minu kõige suurem nauding..." Max mõtleb. "Minu nirvaana on see, kui ma olen kellelegi kasulik."
"Ta vajab karismaatilist juhti ja teda kannustab võim," ütleb Jaanus Raidal. "Tema pluss on lojaalsus. Ja miinus - ebalojaalsus." Raidal arvab, et Maxi ei saa alati usaldada.
Larseni konjak oli Maksim Jermakovi lemmik, Max Kaur eelistab viina - ilma sibulata. Armastab rave'i, Silvi Vraiti ja vene break-tantsu. Suitsu Max ei tee, aga kui seltskonnas pakutakse sigarit, siis tõmbab koos teistega - miks ka mitte?
Tema suurim unistus on sama mis kuus aastat tagasi - jõuda riigikokku.
Birgit Püve
