Magistrikraad muutub karjääris järjest tähtsamaks

Teadlik karjääriplaneerimine ja sellega seoses magistrikraadi taotlemine on Eestis muutumas samasuguseks haridustrendiks kui Euroopas, leiab oma magistritöö põhjal erakõrgkooli Estonian Business School magistriõppe programmijuht Karen Voolaid.

Ta ennustab, et lähitulevikus on magistrikraad Eestiski juhiks saamise üheks eelduseks.

Karen Voolaiu sõnul võib Euroopa haridustrendide alusel väita, et bakalaureusekraad on muutumas nö keskkooli jätkukoolituseks ning kraadiharidust tähtsustatakse tihti just magistrikraadi kaudu. “Bakalaureusekraadi muutumine standardiks annab magistrikraadi lõpetajatele konkurentsieelise tööturul. Paljud 30. eluaastates magistrandid näevad magistridiplomis uusi karjäärivõimalusi ja uusi kogemusi rahvusvahelises ettevõttes.”

Magistritööks analüüsis Karen Voolaid Eesti kõrgkoolide ärikoolitusprogramme, küsitles tööandjaid ja magistrande. Tema hinnangul on teadlik karjääriplaneerimine jõudnud ka Eestisse ja magistrikraadil on selles kindel osa. “3+2 haridusmudeli käivitamisel muutub magistriõpe möödapääsmatuks üliõpilastele, kes on seadnud endale tulevikusihiks juhipositsiooni,” kinnitab magister.

Läänemaailmas kinnitatakse reeglina juhi kohale tunnustatud ülikooli lõpetanud ja magistrikraadi omandanud persoon. 2001 aasta kevadel Eesti tööandjate seas läbiviidud uuringud näitavad, et tihti ei ole Eesti tööandjal ülevaadet kõrgkoolide MBA programmide erinevustest. Kuid kindlasti näitab magistrikraad tööandjale, et inimene on õppimis- ja arenguvõimeline. “Eesti tööandja hindab momendil rohkem kandidaadi isikuomadusi ja oskusi kui magistrikraadi,” kirjeldab Voolaid üldpilti. Kuid lisab, et firmajuhid, kes ise omavad magistrikraadi, samuti välisettevõtted teevad järjest tihedamini oma meeskonda töötajaid valides otsuse selle kandidaadi kasuks, kellel on magistrikraad või käsil selle omandamine.

Neli viiendikku uuringus osalenud ettevõtetest toetavad oma töötajate MBA õpinguid programmis, nende ettevõtete töötajad õpivad praegu või on õppinud MBA programmis. 55 protsenti firmasid toetab õpinguid rahaliselt. Ettevõtete personalijuhtide hinnangul on kraadiõpingud aidanud kahel kolmandikul töötajatest karjääriredelil kõrgemale liikuda, kindlustades kõrgema positsiooni ja/või kõrgema palga.

Karen Voolaiu uuringu tulemusena selgus, et enamus magistrande ja tööandjaid usub magistrikraadi tähtsuse kasvu lähiaastatel. 95 protsendi magistrandide ja tööandjate väitel suurendavad juhtimisalased õpingud MBA programmis töötajate efektiivsust märgatavalt ja toovad ettevõtte juhtimisse uusi ideid.

Ärijuhtimine alati moes. Et Karen Voolaiu töö keskendus ärikoolituse magistriõppele, võib ta väita, et kuigi Euroopa haridusmood muutub koos turu vajadustega, on rahvusvaheline ärijuhtimine alasid, mis “müüb” pidevalt. Konkurss Euroopa mainekamatesse ülikoolidesse on püsinud pidevalt kõrge.

Uuteks trendideks Euroopa ärihariduses on suurenev huvi aasta kestvate intensiivsete magistriprogrammide vastu, magistriprogrammide rahvusvahelistumine ning suur osalus rahvusvahelistes vahetusprogrammides. Mitmed ülikoolid on loonud ka välismaised allüksused. Samuti arenevad spetsiaalselt suurettevõtetele kujundatud ettevõtete magistriprogrammid. On kasvanud virtuaalse MBA roll.

Voolaiu hinnangul on Eesti ülikoolide ärikoolituse magistriõppe kavad lühikese aja jooksul arvestatavalt arenenud. Kõik nad annavad üldisi teadmisi erinevates ärijuhtimise valdkondades, õpetades üldjuhtimist, finantsjuhtimist, majandusteooriat, turundust ja ärindust.

“Kõik Eesti ülikoolid täheldavad, et huvi magistriõppe vastu on kasvanud ja see väljendub vastuvõtuarvude suurenemises,” kinnitab Voolaid.