Kiirlugemine treenib ka analüüsivõimet, tähelepanu ja mälu

Ehkki kirjaliku teabe tulv on mõõtmatult suurenenud, loeb keskmine inimene tänapäeval sama aeglaselt või aeglasemaltki kui esiisad sada aastat tagasi.

Kiirlugemiskooli koolitusjuht Jüri Sööt ütleb, et meie keskmine lugemiskiirus teksti mõistmise korral on umbes 500 märki minutis. Õpingutega saab seda treenida 3000-5000-ni.

“Enamus kirjalikku infot, millega inimesed tänapäeval töös kokku puutuvad, on ajakriitiline, nõuab kiiresti omandamist,” kinnitab BNSi majandusuudiste peatoimetaja Anvar Samost kiirlugemisoskuse vajalikkust. Samost on praegu Kiirlugemiskooli õppurite edetabeli liider 10 000 märgiga minutis.

Ka talle tabelis järgnevad Marek Kallin ja Aavo Kokk on ajakirjanikud ning Samost peab seda arusaadavaks. “Ajakirjanike keskmisest suurem lugemiskiirus tuleb ilmselt töö iseloomust,” leiab ta. “

Enda kohta ütleb Samost, et peaaegu lugemaõppimisest saadik on ta olnud kiire lugeja. Palju kasu on töös olnud ka suurest lugemusest, mis on lugemiskiirusega tihedalt seotud.

Jüri Söödi sõnul on esimesed tõsisemad teoreetilised tööd lugemiskiiruse tõstmiseks pärit Venemaalt. Psühholoog Lev Võgotski tegi 1931. aastal kindlaks, et mida kiiremini inimene loeb, seda rohkem ja paremini ta meelde jätab. “Esmapilgul tundub see paradoksaalsena. Kuid mis juhtub meiega siis, kui loeme aeglaselt? Meie mõtted kanduvad mujale ning me hakkame mõtlema teistest asjadest.” Siit tuleneb järeldus, et mitmeid kordi kiirem mõtlemine eeldab palju kiiremat lugemistempot. Sööt lisab, et kiirusele ei tohi muidugi kunagi ohvriks tuua arusaamist.

Ratsionaalse lugemise põhimõtteid lahti seletades räägib koolitusjuht, et esiteks ei tohi vastu võtta üksikuid sõnu kui mingeid graafiliste kujundite kogumit, vaid haarata tuleb terveid mõtteid, mis peituvad sõnade taga. “Tavalised igapäevased olmetekstid sisaldavad umbes 75 protsenti “vett” ja vaid 25 protsenti informatsiooni. Me õpetame inimesi paindlikult tekstidega töötama. Eri tekste tuleb lugeda erinevalt,” räägib Sööt. Ajalehtede, ajakirjade, populaarteaduslike tekstide lugemiseks on üks, erialaste ja õppetekstide omandamiseks teine meetod. Rünnakmeetod ehk ratsionaalne ülelibisemine on kolmas võimalus ja sobib lisatekstide korral.

Anvar Samost tunnistab, et tema läks kursustele uudishimust ning sai seal eeskätt teoreetilise baasi oma varasematele praktilistele oskustele. “Mitmed kiirlugemisel kasutatavad võtted, mida olin poolteadlikult kasutanud, on mulle nüüd ka sisuliselt lahti seletatud,” ütleb ta. Tema hinnangul on kursustest kindlasti suur abi inimestele, kes on koolis valesti lugema õppinud - näiteks liigutavad lugedes pidevalt suud või haaravad teksti sõnakaupa.

Kiiirlugemiskooli juhataja Kaia Vahtra sõnul võib kiirlugemisoskus lisaks suurele ajavõidule anda ka tuntava konkurentsieelise tööturul. “Elukestva õppe propageerija professor Ülo Vooglaid peab seda praegusel inforohkel ajal sama vajalikuks kui arvutioskust,” viitab Vahtra. Ta lisab, et õppides kiiresti lugema, parandab inimene ka selliseid edukaks vaimseks tööks vajalikke parameetreid nagu mõttetegevus, analüüsivõime, intuitsioon, tähelepanu ja mälu.