Juhikandidaadid plaanidest ETV-s
1. Millised on teie tingimused ETV juhiks saamisel?
2. Kuidas on võimalik segasevõitu rahastamise puhul (kui eelkõige sõltud poliitilisest võimust) olla vaadatav telekanal lisaks avalik-õiguslike funktsioonide täitmisele? Kuidas peaks ETV-d rahastama – kas riigieelarvest või lubamaksudest?
3. Miks usute, et just teie suudate ETV probleemid lahendada?
4. Kui suurt palka soovite?
Allan Alaküla, Keskerakonna ajalehe peatoimetaja asetäitja
1. Riik peab katma ETV senise võla.
2. Poliitika vältimise asemel on minu eesmärk seda senisest rohkem ekraanile tuua. Mõistagi tasakaalustatult ehk ühiskonnas valitsevaid proportsioone arvestades. ETV-d peab rahastama riigieelarvest
3. Oma teadmistele ja kogemusele tuginedes suudan enda arvates mitut valdkonda ETV-s edendada.
4. Ei kommenteeri
Jaanus Betlem, ajalehe Hiiumaa peatoimetaja
1. Eks tingimused ja palk selguvad läbirääkimiste käigus.
2. ETV tegevuse eelduseks on partnerlus ühiskonnaga ning sõltumatus poliitilistest ja erahuvidest. See tähendab tasakaalustatud ja ausat lähenemist ühiskondlikele probleemidele ning toimetuslikku sõltumatust selle parimas tähenduses.
3. Ei mina ega keegi teine kandidaatidest pole mingi Messias, kes hoobilt kõik ETV probleemid lahendaks. ETV juhtimine tähendab eelkõige head meeskonnatööd ja järjepidevat asjalikku partnerlust riigiga. Selleks tahaksingi oma panuse anda.
4. Vara rääkida.
Marek Strandberg, ökoloogiliste tehnoloogiate keskuse teadur
1. Erandina eelmisest konkursist ei tutvustatud nüüd kandidaatidele ETV olusid. Tingimused tulenevad oludest ja võimalustest.
2. Vahet pole: nii riigieelarveline kui ka lubamaksu alusel ETV finantseerimine tähendaksid maksukoormuse kasvu. On veel üks võimalus: ETV eelarve integreeritud ülesehitus, mille puhul muude ministeeriumide ja ametite õpetavate ja selgitavate funktsioonide osaliseks kandjaks võiks olla ETV.
3. Mul pole täna täit ülevaadetki neist oletatavatest probleemidest. Aga probleemide ja ülesannete lahendamine on üks mu tugevamaid külgi küll.
4. Oludele, võimalustele ja vastutusele vastavat.
Mark Soosaar, filmimees, Pärnu Chaplini keskuse juht
1. Vabadust vajan niipalju, et tohiksin rahvustelevisiooni juhina ETV programminõukogusse kutsuda kümmekond Eesti vaimueliidi esindajat.
2. ETV-d tuleb finantseerida eelarvest. 169 miljonist aastas hetkel piisab, et üht rahvuslikku avalik-õiguslikku programmi toota. Kui sellest umbes 100 miljonit kulutada programmi loomiseks ning aastane originaalsaadete maht on 2500 tundi (teine 2500 tundi on kordusi või hankeid), siis saame keskmiseks omasaate hinnaks 40 000 krooni tunni eest. Normaalne.
3. Keegi ei suuda kunagi ühegi organisatsiooni kõiki probleeme lahendada. ETV on mu noorepõlve armastus. Tunnen teleorganisatsioonide juhtimist ja saatekava koostamist Euroopas ja USA-s.
4. Palganumber, millega olen nõus, ei erine koolidirektori ja haigla peaarsti omast. Lihtsalt seepärast, et antud töö pole keerukam nimetatutest.
Tõnu Kõrda, õigusbüroo omanik
1. Põhitingimus, et toimuks väga põhjalik senise tegevuse kontroll, auditeerimine, et ühtegi ebakorrektset ja maksumaksja huvide vastast lepingut poleks, et oleks absoluutselt viimase kroonini selge, mida tele teinud, mida tegemata jätnud, millised on kohustused.
2. Finantseerimine peab tulema maksumaksja rahast. Kas riigieelarve või loamaksu kaudu, pole vahet.
3. Kas suudaksin, seda ma ei tea. Võimalik, et ETV-l on rohkem varjatud vaenlasi, kui ette kujutan. Olen kaua ETV-s töötanud ja viimased 12 aastat mõelnud, mida on valesti tehtud ja mida tuleb teha.
4. Arvan, et see palk, mis maksti Aare Urmile.
Urmas Espenberg (40) Baltic System Computeri turundusjuht
1. Ma ei sea mingeid tingimusi.
2. Telerimaks ehk loamaks ei kosta hästi. Riigieelarvest rahastamine on otstarbekas. Riigipoolne rahastamine on kõige kindlam, aga äkki on veel võimalusi – sponsorlus võiks olla mingi variant.
3. Esiteks olen vana ETV-lane. 1988-1990 olin seal õppestuudios ja tegin päris palju lugusid ”Vaatevinklisse”. Seejärel õnnestus mul kaks aastat Ameerikas kolledĻis uudiste ja saadete tootmist õppida.
4. Loogiliselt jääks see 30 000–40 000 krooni vahele.
Lembit Blauhut, vabakutseline operaator
1. Tingimused on läbirääkimiste teema. Number üks on rahaküsimused ja programmi koostis.
2. Natuke arvestasin ka loamaksu küsimust, kuid kindlasti on vaja lisafinantseerimist riigieelarvest. Kui loamaks, siis peaks see olema väike ja inimestele vastuvõetav. Esialgu tuleb raha ikka riigieelarvest võtta. ETV peaks olema kultuurikeskus, kus tehakse audiovisuaalset kunsti.
3. See on huvitav väljakutse, olen sel alal kaua töötanud ja usun, et mul on selleks eeldused.
4. Palk peab olema normaalse suurusega, et lisatööd tegema ei peaks.
Mart Haruoja, doktorant rahavoogude juhtimise alal
1. Mul ei ole eritingimusi. Kõik saab lahendatud töökorras.
2. Hetkel tuleb ilmselt lähtuda riigieelarvest ja lisaks toota ise raha juurde (videod, trükised, internet). Ilmselgelt ei pääse ka eestimaalased tulevikus loamaksust, nagu see on paljudes EL-i maades.
3. Arvan, et oman küllaldaselt juhtimisalaseid teadmisi ja kogemusi. Lisaks kirjutan doktoritööd rahavoogude juhtimisest. Raha on aga üheks valuküsimuseks ka ETV-s. Probleemid saame lahendada vaid visa meeskonnatöö tulemusena. Mina saan vaid juhtida protsesse.
4. Mitte vähem kui eelmistele juhtidele.
Roman Märtson, praegu tööta, viimane töökoht AS Lehepunkti logistikajuht
1. Tingimusi ei sea.
2. ETV peaks olema kanal, mida riik mitte et vaataks ja kuulaks, vaid näeks ja kuuleks. Näeks ja kuuleks, kuidas elab ja kuidas läheb eesti suurärimehel ja kolme lapsega emal, talunikul ja taksojuhil, näitlejal ja riigikogu liikmel, narkosõltuvusse sattunud noorel inimesel ja edukal üliõpilasel jne. Samas peaks ETV vaataja nägema ja kuulma sellest, mida teeb riik konkreetselt tema jaoks ja heaks, ja seda tavainimesele arusaadavas keeles.
3. Oma eriti tugevaks küljeks loen just rasketes olukordades toimetulekut ja süsteemide käivitamist nullist. Olen omandanud kõrghariduse (ohvitser(juht)) Tallinna kõrgemas ehituse poliitilises sõjakoolis ning Moskva majanduse akadeemias (ökonoomika ja juhtimine).
4. Alates 20 000 krooni (bruto) kuus, kuid see on läbirääkimiste ja kokkuleppe küsimus.
Eesti Päevaleht ei küsinud ajapuudusel seisukohta samuti ETV juhiks kandideerivatelt ajakirjanikelt Andres Raidilt, Lembitu Kuuselt, Irina Stelmachilt ning end prohvetiks nimetavalt Priskilla Mändmetsalt ja graafik Andrus Kõresaarelt. Ringhäälingunõukogu teeb otsuse ETV juhi kohta neljapäeva õhtuks. Üheks võimaluseks on ka see, et konkurss kuulutatakse nurjunuks.
