Tudengid: “Praktika aitaks tööle”

Noortel on lihtsam tööturule siseneda, kui tööandjatele saaks harjumuseks võtta firmasse praktikante ning arvestada seda aega CV-s kui esimest töökogemust, leiavad tudengid.

Teisipäeval peetakse Eesti Näituste messikeskuses selleaastast personalimessi “Võti Tulevikku”, messi korraldajad – Tallinna Tehnikaülikooli tudengid – tahavad üliõpilased kokku viia tööandjatega ning rõhutavad, et eelkõige võiks ürituselt välja vaadata sobiva praktikakoha.

Firmad pelgavad lisatööd. “Tööandjad hindavad noori, kel oleks piisavalt teadmisi ja praktiline kogemus. Seda viimast inimesel, kes kõrgkoolis õpib, aga võtta pole,” räägib messi üks korraldajaid, TTÜ-s kolmandal kursusel ehitusinseneriks õppiv Mihkel Nurm. “Nii oleks abiks näiteks suvine eri-alane praktika.”

##Paraku ei viitsi enamik Eesti firmasid praktikantidega tegeleda. Sõna “praktikant” toob silme ette usina noore, keda on mõnus saata kioskisse sigarettide või kohvi järele. Kui noor ka majja lastakse, eeldatakse, et ta asub madalama palga eest täiskohaga tööle. Praktikant aga jäetakse tihti igasuguse abita, kardetakse usaldada firmat puudutavat infot.

“Praktikal käinud räägivad, et juhendamisest jääb puudu,” kinnitab informaatikatudeng Priit Potter. “Teine äärmus on see, et mingi suvaline firma paneb praktikalehele linnukese kirja, lõpptulemusel ei saa sellest kasu kumbki pool.” Ometi võiks praktikaaega lugeda CV-s esimeseks töökogemuseks, milleta keegi uut inimest oma firmas näha ei taha.

Praktikakoht aitab tööturule. Tark on valida praktikakohaks firma, kuhu on hiljem võimalik tööle jääda. Kasu on sellest mõlemale poolele. Firma koolitab enda jaoks välja noore teadmistega inimese, tulevane töötaja saab enne põhiametisse asumist proovida kätt madalamatel ametikohtadel ja õppida firmat tundma.

Messikorraldajate kahurivägi – Mihkel Nurm, Priit Potter, Kristjan Gans, Kadi Jääger, Mati Helmja – hindavad tööjõuturul läbilöögivõimeliseks noort, kes juba ülikooliajal suhtleb võimalike tööandjatega, hoiab silmad-kõrvad lahti. Nagu and ise. Ning poleks liigkõrge enesehinnan-guga.

“Ma alustaksin tööotsimist aasta enne kõrgkooli lõpetamist,” kirjeldab Mihkel võimalikku töökoha leidmise skeemi. “Tahan minna sel suvel ettevõttesse praktikale, see aitaks valida.” Mihkel möönab, et info jõudis temani tuttavate kaudu. Kui seda ei oleks, alustaks ta otsimist töökuulutuste abil. “Kui tead, et töökohta on vaja, siis lihtsalt silmad näevad rohkem ja kõrvad kuulevad rohkem,” leiavad noored. “Ma arvan, et igaühele on töökoht olemas, iseasi, kas sellega rahul ollakse,” lisab Mihkel. Noored möönavad, et nende puhul on abiks erialavalik – tehniline kõrgharidus on praegu hinnas.