Jaapanis puhkesid sel nädalal õide tuhanded romantilised kirsialleed
Kirsiõite periood võib Jaapanis kesta nädalaid, sest selleks ajaks, kui avanevad õied Jaapani põhjaosas Tohokus ja Hokkaido saarel, on need riigi lõunaosas vaid üks ilus mälestus. Selleaastane õiteaeg on aga tavatult varajane, tipphetke oodati Tokyosse juba 22. märtsiks, mis on kaks nädalat tavapärasest varem.
Kuna kirsiõite tipphetk kestab vaid mõne päeva, siis hoolimata sellest, kas tegemist on nädalavahetuse või argipäevaga, leiavad inimesed selle hetke, et õite ilu nautida. Sageli ostetakse kaasa näksimist ja kerget alkoholi ning minnakse parkidesse sõprade ja kolleegide seltsis mõnusalt aega veetma. Koos istutakse tunde kirsipuude all, nautides loodust ja imeilusaid valgest tumeroosani varieeruvaid kirsiõisi. Kirsipuudega alleed ja pargid on ehitud roosade laternatega, mis õhtul süüdatakse, et hämaras romantikat pakkuda.
KULDNE NÄDAL. See on kuupäeavade trio aprilli lõpus-mai alguspäevil, mis tähistatakse kevadisi pühi. Seda aega kasutavad jaapanlased reisimiseks ja lihtsalt lõõgastumiseks. Koolides tähistab see aeg üksteisega tutvumise ja kohanemisperioodi lõppu ning pärast puhkusenädalat algab tõsine töö. Talispordi fanaatikud naudivad aga põhjas veel viimaseid talverõõme, et seejärel varustus kokku pakkida.
Jaapani ajaarvamine käibki aprillist aprillini. Kalendris algab uus aasta küll jaanuaris, kuid finantsaasta aprillis. Märtsi lõpus on firmadel kibekiire, sest raamatupidamine tuleb tipp-topp korda seada ja tulud-kulud aprilli esimesteks päevadeks kokku arvestada. Siis on selge, kes “mängu” edasi jäävad ja kes välja langevad.
Praeguses majanduslanguses, mida Jaapan üle elab, on aga ka julgeid, kes võtavad riski alustada hoopis uue firmaga.
FRESHMAN – UUSTULNUKAD. See ingliskeelne sõna tähistab nii esimest aastat firmas töötavat ametnikku kui ka üliõpilast – esmakursuslast. Esimestel nädalatel torkavad nad koolides, töökohtadel ja tänavatel silma, sest neil on värskelt lõigatud soengud ja nõelasilmast tulnud ülikonnad. Ja veel: nende nahksed portfellid läigivad, sest on alles kulumata. Rongijaamades eristab neid teiste hulgas ujedus, sest ka tipptunnil, kui enamik reisijaid sujuvalt ühelt platvormilt teisele pendeldab, on freshmanide käitumine pisut ebakindel. Nad ei tea, millises suunas liikuda.
Ka perekonnad teevad kevadeti läbi muutusi. Pereemadele tähendab kevad uusi lisakohustusi vabatahtlike organisatsioonides või laste harrastuskoolitust. Paljud lapsed alustavad õpinguid juku’s, mis on õhtukool keskkooliõpilastele (selline koolitusvorm on Jaapanis laialdaselt levinud, sest tavakoolist jääb ülikooli sisseastumiseksamitel konkureerimiseks väheseks), või jätkavad muusika- ja kunstikoolis.
Kui perekond on sunnitud mehe töökohavahetuse tõttu linna- või riigisiseselt kolima, on just pereema kohustusteks uue ümbruskonnaga kiiresti kohaneda ning tutvuda uute naabritega. Heanaaberlik läbisaamine on Jaapanis vanaks tavaks.
LÜHEM KOOLINÄDAL. Kui pere-isa töökohustused sunnivad teda tihti elukohta vahetama, võidakse leida peres ka teine lahendus: elukohti vahetab ainult pereisa. Lapsed ja abikaasa jäävad endisesse elukohta, kus isa neid kord-paar kuus külastamas käib.
Ka seadused hakkavad Jaapanis reeglina kehtima 1. aprillist. Mullune ringlusseadus tõi kaasa suure segaduse ja ostubuumi. Nimelt keelustas seadus suurte esemete (külmkapid, televiisorid) äraviskamise, kohustades inimesi neid tooteid ümber-töötlemisse või kasutatud asjade kogumiskohta toimetama. Ebameeldivuste vältimiseks ning raha kokkuhoiu eesmärgil hakkasid praktilised jaapanlased vanakraami välja viskama. Tihe sebimine käis kuni lubatud tähtajani. Säärane pragmaatilisus tabas jaapanlasi ka mõned aastad tagasi, kui valitsus otsustas käibemaksu tõsta kolmelt protsendilt viiele. Inimesed tegid ette suuri oste, et veidi säästa.
Selle aasta suurimad muudatused puudutavad aga haridust. Nimelt läheb lõpuks Jaapan üle viiepäevasele koolinädale. Mõned üksikud koolid tegid seda ka juba varasematel aastatel. Õpilastele on see muidugi meelepärane, kuid vanemad peavad seda ebamugavaks, sest Jaapanis on laupäev olnud poolepäevane tööpäev ning ilmselt muretsevad jaapanlastest lapsevanemad, et nad ei saa lastel silma peal hoida.
