Laupäeval maadleb kirjandiga 14 307 noort
Äärmiselt julge lahendus (“Õppides loon ennast”)
/-/ Maailmas on armastusse suhtutud mitmeti, on koguni ebaerootilisi rahvaid. Minu arvates tunnevad hispaanlased ja itaallased vaid kirge, sakslased on sentimentaalsed, inglased tihti frigiidsed, venelaste elus on armastusel tihti minimaalne osa. Venelased väitnud kord isegi, et armastus on kapitalismi väljamõeldis, mitte loomulik tung, vaid ideoloogiline konstruktsioon, mis kaob iseenesest koos kapitalismiga. Läänes on armastuse viimane kants Prantsusmaa. Kes on veel suuteline armastama, peaks ette võtma palverännaku Prantsusmaale.
/-/ Lõuna- ja põhjamaalaste armastus on erinev. Meie armastus põhineb kujutlusel ja fantaasial, lõunas on inimesed meelelisemad, nende reaalsustaju on tugevam, kuid neil jääb puudu fantaasiast. Kui lõunamaalane kedagi ihaldab, astub ta kohe samme soovi teostamiseks. Igatsus on seal võõras. Põhjamaine nooruk võib aga salaja tundide kaupa tänavanurgal armastatud tütarlast oodata. Ta ei julge neiule armastust avaldada, kartes illusioone purunevat.”
##/-/ Erinevus on suur ka suhtumistes ja tavades. Läänes ilmuvad daamid ballile peaaegu alasti, et meestele erutavalt mõjuda, kuid sureksid häbist, kui keegi võõras neid kümbluse ajal üllataks. Idas on vastupidi. Iialgi ei riietuks ükski jaapanlanna peoks provotseerivalt, ent mõnes muus situatsioonis võiks näidata end häbi tundmata alasti. Lääne õukonnaball on meelelisem kui õhkkond Idamaa lõbumajades./-/
Klassikaline kirjatöö (“Üksi inimete seas”)
/-/ Inimene on hakanud ennast üha enam ületähtsustama, keskendudes seejuures mugavusele ning materiaalsete väärtsute omandamisele. Paljude inimeste elu eemärgiks on saanud “ameerika unelm”: kiire auto, kena maja ja hea töökoht. Tundedki on sellises ühiskonnas orienteeritud iseendale. Milan Kundera on 20nda sajandi inimese probleemi kokku võtnud sõnades: ”Me ei suuda armastada, kuna ihkame ise üle kõige armastatud olla.” Seega ei ole me enamasti nõus ise endast midagi andma, kui ei oma garantiid, et sellest ka ise kasu saame. /-/
Nooruslikult uljas (“Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida”)
/-/ Elus edasijõudmiseks – nii karjääri tegemisel kui inimsuhete pinnal – on vajalik julge tegutsemine, usk oma võimetesse ja riskivalmidus. Igapäeva-
elu olukordades , näiteks tööturul või liikluses, maksab ülemäärane tagasihoidlikkus ja veendumus, et küll kõik iseenesest laabub, valusalt kätte.
/-/
Rahvuslik kindla peale minek (“Mats alati on tubli mees”)
/-/ Ühinemisest Euroopa Liiduga on palju räägitud, on vaetud nii selle positiivseid kui negatiivseid külgi. Liitumisläbirääkimised juba käivad, kuid inimestel ei näi veel olevat oma arvamust välja kujunenud. Kõlama on jäänud palju vastuargumente: kardetakse lisamaksude kehtestamist ning ühtset liiduraha, riigipiiride kaotamist, pealetungivat massikultuuri ja rahvusliku identiteedi nõrgenemist. Kas sajandi lõpus räägime ikka eesti keelt?
Lihtne ja haarav algus (“Sõnal on musttuhat palet”)
Kõnnin tänaval. Vastu tuleb sõber, keda juba mitu aastat näha pole olnud. Äratundmisrõõmule järgneb loomulikult vestlus: “Oi, tore! Pole ammu näinud! Kuidas siis elu läheb?” Tunnen end rõõmsana – ammune koolivend pole mind unustanud. Pärast lühikest jutuajamist kõnnime mõlemad oma teed edasi. Tundsin ma tõesti ammuunustatud koolivenna vastu huvi? Vist mitte. Viisakus nõudis minult küsimist. Tegelikult oli mul üsna ükskõik, mis ta naise nimi on ja mitu last tal on. Sõnad jätsid minust hea mulje. Nende abiga tundsin huvi. Nemad aitasid mind jällegi hädast välja. Nemad maalisid mulle jälle teistsuguse näo ette. /-/
Soovitus
Tänavused riigikirjandite hindajad soovitavad noortel eksamini jäänud päevade jooksul “Eesti keele sõnaraamatu” ehk ÕS-i kasutamine ära õppida, sest seda abimeest saavad kirjutajad eksamil vabalt kasutada.
Ellen Uuspõld, staaikas emakeele õppejõud ja riigikirjandite hindaja
Noortel on kirjandit kirjutades võimalik kasutada 1999. aastal välja antud “Eesti keele sõnaraamatut” (ÕS). Minu kogemus näitab aga, et paljud ei oska seda kasutada. Kõiki vigu selle raamatu abil küll parandada ei saa, kuid sõnaraamat võimaldab üle kontrollida paljusid kõhklusi ja kahtlusi vormide moodustamisel, kokku ja lahku kirjutamisel ning õigekirja osas. Viimase puhul ei oska noored küll sageli isegi kahtlustada, et on valesti kirjutanud. Aga igal juhul soovitan: võtke ÕS selle nädala jooksul kätte ja vaadake, kas oskate seda kasutada. Kui vaja, küsige emakeeleõpetajalt nõu.
Maia Madisso, Tartu Ülikooli õppejõud
Noored võiks enne läbi mõelda, mis ühiskondik-poliitilises elus aasta jooksul juhtunud on, kindlasti sealt mingi teema tuleb. Suuri sündmusi ju niipalju pole, nii on mul mõttes kaks teemat, mis võivad tänavu tulla. Ma ei saa neid vaid kahjuks välja öelda, sest seejärel jäetaks nad ka kindlalt eksamilt välja.
Noored võiksid kirjandis rohkem kontrollida õigekirja ja ka enne eksamit grammatikareegleid üle vaadata. Õigekirjavead viivad ka korralikul ainetundjal hinde alla.
Külli Habicht, Tartu Ülikooli teadur
Põhiline, mida peaks meeles pidama, on see, et küpsuskirjandina oodatakse arutlevat kirjandit ning sellest lähtuvalt ei leia mitte kõik hajamõtted ja omaloomingulised katsetused kõrget hindamist. Esmatähtis on loogilise ülesehitusega sidusa ja argumenteeritud teksti loomise oskus, kus peaks avalduma ka autori isikupära.
Väga oluline on seegi, et kirjand vastaks teemale. Igasuguste varem valmis kirjutatud tekstide vägivaldne sobitamine mingi teema alla hakkab üldjuhul väga kergesti silma. Teemast lähtudes tuleb leida probleemid, mida eri vaatenurkade alt analüüsida. Väiteid sobib illustreerida näidetega loetud kirjandusest – nii on võimalik näidata oma eruditsiooni. Tähtis on seegi, et kirjandil oleks teemast lähtuvaid põhiprobleeme tutvustav sissejuhatus ning üldistusi ja järeldusi sisaldav kokkuvõte.
Sagedamini esinevatest stiilieksimustest võiks nimetada nn sina-stiili, kõnekeelsusi, arutlevasse teksti sobimatut emotsionaalsust ning mõtet ähmastavat liigset kujundlikkust.
Õigekeelsuses eksitakse kõige sagedamini kirjavahe märkide reeglite vastu, seda eriti põimlause puhul. Vormivigadest domineerib tütar- ja ohtlik-tüüpi sõnade vale käänamine ning eksimused ülivõrde vormide moodustamisel.
Kindlasti ei tasuks kasutada võõrsõnu, mille tähendust täpselt ei teata. Õpilastele tahaks meelde tuletada seda, et eksamikirjandi ajal võib kasutada õigekeelsussõnaraamatut – see aitab väga hästi nii sõnavalikul kui ka õigete vormide moodustamisel.
Eksamil on hindepiir
Kuigi kõik teised riigieksamid algavad kell 11, tuleb abiturientidel meeles pidada, et kirjand algab kell 10.
Juba teist aastat pole teemade seas ühtki sellist, mis nõuaks konkreetse teoses lahtimõtestamist (į la “Talupojad “Tões ja õiguses”). Õpilane peab valima ühe teema kümnest ning kirjutama selle põhjal sidusa arutleva teksti, milles kasutab ka kirjanduslikke allikaid.
Tänavu kehtib esimest korda 20 punktine hindepiir.
Heaks abimaterjaliks kirjandiks valmistumisel on 35 krooni maksev brošüür “Emakeel”, mille on välja andnud riiklik ja eksami- ja kvalifikatsioonikeskus. Selles on sees näited mullustest parimatest kirjanditest. Ka on loetletud üles kõige sagedamini korduvad õigekirja – ja stiilivead. Ka artiklis toodud kirjandinäited pärinevad sellest raamatust.
