Olavi Pihlamägi täiustas inglaste eurovisiooniraamatut
Inglaste raamatu “The Complete Eurovision Song Contest Companion” leidis kirjastaja Ülo Russak paar aastat tagasi Frankfurdi raamatumessilt. “Võtsime raamatu olemasolu teadmiseks, aga ei tegelenud sellega,” meenutab Russak. “Kui Eesti aga mullu võitis ja oli selge, et järgmine võistlus toimub Tallinnas, võtsime külmutatud projekti kohe välja.”
Russaku sõnul käsitleb originaalraamat lauluvõistlust kuni 1998. aastani ja on üsna Suur-britannia-keskne. “Meil oli vaja kedagi, kes lisaks puuduvad aastad ja tooks raamatusse sisse ka Eestit teema.” Kõik, kelle käest Russak nõu küsis, ütlesid, et Olavi Pihlamägi teab Eurovisiooni lauluvõistluse asju eestlastest kõige paremini. “Nii et kohaliku kaasautori valikul ei olnud meil eriti kahtlusi.”
Kaasautor Olavi Pihlamägi meenutab, et hakkas seda lauluvõistlust jälgima kuueküm-nendate keskpaigast. Alguses oli tal mõte anda Tallinna võistluse eel välja väike brošüür tähtsamate faktidega. “Kui aga Ülo Russaku kirjastus Kirilill palus mind toimetama juba olemasolevat eurovisiooniraamatut, mõtlesin, et kirjutan parem sellele raamatule juurde.”
Päris oma eurovisiooniraamatu kirjutamiseks pole Pihlamägi enese hinnangul piisavalt palju võistlusel ise kohal käinud. “Esimese ajal olin ma ju, vabandage väga, alles seitsmeaastane,” muigab kaasautor. “Väga hea, et algmaterjal oli olemas.”
Kui Pihlamägi täiendas ja parandas ka inglaste kirjutatut, siis üks, Eestit puudutav peatükk on raamatule täiesti juurde kirjutatud. Lisatud osa sisaldab muu hulgas mitmeid intervjuusid eestlastega, kes eurovisiooniga seotud, näiteks Valter Ojakääruga, kes esimese eurovisiooni ajal 1956. aastal oli raadios muusikatoimetaja. Peeter Saul räägib sellest, kuidas ta 60-ndatel võidulaulud kohe samal ööl noodist maha kirjutas ja raadio orkestrile seadis. Intervjuu on tehtud ka enim eurolaule laulnud Heli Läätsega, Sopoti lauluvõistluse võitja Anne Veski räägib aga paralleelselt Sopotis toimunust.
Pihlamägi sõnul ilmnes raamatut tehes, et näiteks esimene eurovisioonilaul, mis eesti keeles kõlas, oli meeskvarteti esitatud “Romantika.” “Paljud üldse ei teagi, et “Romantika” on eurolaul, kusjuures see ei olnud sugugi esikohalugu.”
Selgus ka tõsiasi, et aastast 1998, mil Koit Toome võistles Birminghamis, annavad kõik ametlikud allikad punktitabelit valesti. “Me oleme punktitabelis ametlikult 12. kohal, aga tegelikult 11. – üks Hispaania Eestile antud punkt on lihtsalt ära kadunud. Vaatasin videosalvestuse üle ja kammisin puuduoleva punkti välja, vähemalt raamatus on see õigesti.”
Pihlamägi sõnul ei tekkinud tal vajalike andmete saamise ja kontrollimisega välismaalt mingeid probleeme. “Kõige raskem oli välja selgitada, millised Eesti eelvooru laulud said publikupreemiad. Siiamaani on kaks laulu väikese küsimärgi all,” tunnistab kaasautor. “Ma ise nii fänn ka ei ole olnud, et iga viimast punkti ja fakti tean ning taga ajan. Vaatan asja laiemas perspektiivis – kuidas üks protsess liigub,” selgitab Pihlamägi.
Kirjastaja Ülo Russaku sõnul on raamat läbinisti neljavärvitrükis ja plaani järgi 160 lehekülje paksune. Esialgne trükiarv on 3000 ja letihind tuleb suurusjärgus 130 krooni.
