##“Väga sõge surve omatoodangu kvoodi tähttäheliseks täitmiseks viib kahjuks tegelikult “Pirita tee sündroomi” suunas,“ ütles TV3 programmijuht Jüri Pihel, viidates Pirita teel asunud TV1 pankrotistumisele. “Meil pole kasutada muud raha kui seda, mida selle maa majandusest reklaami kaudu meile tuleb.”

Kanal 2 programmidirektor Olle Mirme lisas, et seadus ei kirjutada näiteks ajalehtedele ette, mida, millisel leheküljel, kui suurelt ning milliste fotodega avaldada.

Peab olema kümme protsenti. Seadus nõuab, et omasaateid peab olema kuus kümme protsenti programmi kogumahust, millest omakorda pool peab olema kõige vaadatavamal ajal. Ministeeriumi hinnangul peaks Kanal 2 peaks näitama sellel ajal päevas keskmiselt 50 minutit ja TV3 70 minutit omatoodangut.

Probleem tõuseb eriti teravalt üles suvel, kui omasaadete hooaeg on läbi.

Omatoodangu maht ei tule Sookruusi sõnul täis ka sellepärast, et on vaieldav, kas selle hulka kuuluvad väljastpoolt telekanalit tellitud Eesti saated.

Ringhäälinguseaduse sõnastusest tuleneva arvestamise meetodist ja konkreetsete saadete tootja staatuse tõlgendusest sõltub, kas Kanal 2 ja TV 3 täidavad omasaadete mahu nõuet.

Kontroll pisteline. Kultuuriministeerium teeb omatoodangu jälgimiseks pistelist kontrolli ja vaatab üle päevakava salvestisi, mida telekanalid on kohustatud säilitama 20 päeva jooksul.

“Karmist kontrollist pole täna keegi huvitatud, pealegi on usaldusväärne kontroll komplitseeritud ja teaduslikult täpsete analüüsimeetodite rakendamisega seotud ülesanne, milleks täitevvõim valmis ei ole,” hindas järelevalvet Concordia ülikooli meediateaduskonna dekaan Hagi Šein.

Aprillis kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas TV3 ja Kanal 2 rikkusid seadust sellega, et näitasid liiga palju reklaami. Kuigi nii reklaami näitamise kui ka omatoodangu nõuete korduv eiramine lubab rakendada sanktsioone kuni ringhäälinguloa äravõtmiseni, on karmid karistused vähetõenäolised.

Euroopas puudub ringhäälinguloast ilmajätmise pretsedent, tavaliselt on võimud ja telejaam enne kokkuleppele jõudnud.