Õiguskantsler kritiseerib EL-iga liitumiseks vajalikku seaduseakti
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Indrek Meelaku sõnul ei võimalda põhiseadus EL-iga ühineda ja seetõttu täiendatakse seda kolmanda aktiga.
“Eelnõu esimese lugemiseni tahaksime jõuda enne jaanipäeva,” märkis keskerakondlane Meelak, kes kuulub täna ilmselt viimast korda koguneva põhiseaduse täiendamise eelnõu töörühma.
##Justiitsminister Märt Raski kinnitusel antakse põhiseaduse muutmise eelnõu sel nädalal riigikogule üle. ”Uskuge mind, see on väga hea eelnõu,” ütles Rask, lisades, et eelnõu on mitmel ümarlaual arutanud ka palju tippjuriste.
Jõks viitab puudusele. Eelnõu on kritiseerinud aga õiguskantsler Allar Jõks, kelle sõnul pole see õiguslikult korrektne, kuna põhiseadust saab muuta või täiendada ainult põhiseaduse muutmise seadusega.
“Eelnõu ei pööra tähelepanu EL-iga liitumisega kaasnevatele sisulistele muudatustele,” märkis Jõks Raskile ja Meelakule saadetud kirjas. “Kolmas akt ei vasta rahva jaoks kõige olulisemale küsimusele: kui palju oma suveräänsest riigivõimust on Eesti nõus tulevikus jagama EL-iga.”
Kahtleb aususes. Jõksi sõnul ei sea tõlgendus, mille kohaselt võiks anda otsustusõiguse EL-ile liitumislepingust tuleneva kohustusena, erinevalt teistest liikmesriikidest sellele mingit eeltingimust. Õiguskantsleri hinnangul oleks otsustusõiguse delegeerimine seega tingimusteta ja tagasipöördumatu.
“Julgen kahelda eelnõu aususes. Kolmas akt ja seeläbi EL-i õiguse kogu põhiseaduse suhtes sulgude ette toomine on aus küll EL-i, kuid mitte Eesti rahva ja põhiseaduse suhtes,” ütles Jõks.
Jõksi sõnul on väide, et ilma radikaalsete suunamuutusteta Eestit EL-i ei võeta, paljasõnaline. “Nii julgelt kui kolmas akt ei ole oma riigi põhiseaduse kallale läinud ükski EL-i liikmesriik,” märkis õiguskantsler. “Pigem vastupidi – enamasti nähakse ette võimalus vaid riigi pädevuse osaliseks delegeerimiseks; kuue liikmesriigi põhiseaduses puuduvat viited EL-ile sootuks.”
Jõks küsis Raskile ja Meelakule saadetud kirjas, kas poleks targem järgida Saksamaa eeskuju, mis seab oma põhiseaduses
EL-i liikmeksoleku tingimuseks Saksa konstitutsiooni aluspõhimõtete täitmise.
Omalt poolt pakub Jõks välja põhiseaduse eri sätete kaks muutmisviisi, pika ja lühema variandi, kus on kirjas EL-i kuulumise alused nii õiguste kui ka kohustuste näol.
Eelnõu teine lugemine toimub tõenäoliselt sügisel ja kolmas enne riigikogu valimisi järgmise aasta märtsis, et see ei langeks kokku valimisvõitlusega. Reformierakond on pakkunud välja idee panna see rahvahääletusele parlamendivalimistega samal päeval, mis võimaldaks säästa umbes 20 miljonit krooni referendumi korraldamiseks kuluvat raha.
Koalitsioonipartnerite ettepanekule on vastu Keskerakond, kes ei taha siduda kahte olulist küsimust – valimisi ja rahvahääletust. Samuti on Keskerakond seisukohal, et EL-i astumise või mitteastumise peab otsustama rahvas ja eraldi peaks otsustama põhiseaduse täiendamise ja EL-iga liitumise.
