Raag tahab luua ETV teise kanali
Raagi sõnul võiks loodavas kanalis näidata rohkem kontserte, väärtfilme, haridussaateid jms.
Samuti võimaldaks see kanal ära hoida olukorda, kui ühel ajal toimub kaks olulist suurüritust. Näiteks soovisid tuhanded jalgpallifännid vaadata MM-i pronksimatši, kuid ETV ekraanil oli avalik-õigusliku kanali jaoks tähtsam sündmus laulupidu.
Raagi sõnul võiks kaabli või interneti teel leviv kanal olla vaadatav alles 2006. aastast.
Peaaegu kõigis Euroopa maades, sealhulgas Lätis on kaks või enam traditsiooniliselt analoogsaatja vahendusel vaatajateni jõudvat avalik-õiguslikku kanalit.
Analoogtehnika kulukas. Analoogtelevisiooni eelis on see, et inimestel pole selle vaatamiseks tarvis mingit lisaaparatuuri peale tavalise televiisori. Kuid uue kanali loomine analoogtehnoloogia baasil oleks Raagi sõnul liiga kulukas.
“Selle teise kanali sisulise poole alustamine maksaks umbes 25-30 miljonit terve aasta peale,” ütles Raag. “Arvestades seda, et ETV ainukese kanali eelarve on praegu hästi vaestes oludes 160-170 miljonit, ei tähendaks teise kanali lisamine isegi mitte poolt praegusest eelarvest.”
Riigikogus kaks nädalat tagasi vastu võetud ETV arengukava näeb ette, et rahvustelevisiooni areng peab igati ära kasutama uue meedia ning infotehnoloogia arengut maailmas.
Ka mujal Euroopas on alates 1990. aastate keskpaigast loobutud uute analoogjaamade käimapanekust.
Ringhäälingunõukogu liige, reformierakondlane Ignar Fjuk näeks ETV teist kanalit veelgi rangemalt elitaarsena. Fjuki sõnul peaks see keskenduma ennekõike rahvuskultuuri temaatikale, kuid sisaldama ka näiteks klassikalise muusika kontserte ja keeleõppesaateid.
Nõukogu liikmed nõus. Vähegi kommertsiaalse maiguga materjalil ei tohiks Fjuki sõnul loodavas kanalis kohta olla. Nõnda peaks ETV teine kanal selgelt eristuma olemasolevast ETV programmist, mis sisaldab ka populaarsemat ja rahvalikumat materjali, leidis Fjuk. Sarnaselt Soome YLE2-ga ETV2 loomine on Fjuki sõnul välistatud.
Kuigi ka kaabli- või internetipõhise kanali loomine nõuaks ETV niigi palju pahandust tekitanud eelarvesse suuri lisasummasid, ei ole vähemasti Vaba Euroopa küsitletud ringhäälingunõukogu liikmetel uudsel tehnoloogial põhineva avalik-õigusliku kanali loomise vastu midagi.
Lisaks Fjukile leidis kanali vajaliku olevat nõukogu esimees, isamaaliitlane Tiit Sinissaar.
Teine ringhäälingunõukogu liige, Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ennustas küll, et libedalt uue kanali idee läbi ei lähe, kuid oli siiski optimistlik. “See, et osa poliitikuid puksivad raha andmise vastu ETV-le ja ringhäälingule tervikuna no küll need seisud muutuvad,” märkis Reiljan.
