Tartu-Võrtsjärve laevaliikluse taastamine kogub poolehoidjaid
Konverentsil "Emajõe veetee Tartust Võrtsjärveni" vastu võetud pöördumises avalikkusele juhitakse tähelepanu siiski ka sellele, et laevaliikluse taastamine kahe järve vahel peab toimuma kohaliku keskkonna eripära arvestades, teatas ETAle Viljandi maavalitsuse infotalituse peaspetsialist Margus Haav.
"Võrtsjärve piirkond on oluline laiemalt neljast aspektist - kalandus, liiklus sisevetel ja mitte väga kauges tulevikus kindlasti arvestatav elukoht, kõige tähtsam on aga osa puutumatust loodusest," ütles Viljandimaa asemaavanem Urmas Tuuleveski. "Kõige selle ümber on kindlasti võimalik müüa turismi. Euroopa Liiduga liitumine toob keskkonna rolli eriti oluliseks ja annab täiendavaid rahastamisvõimalusi," lisas asemaavanem.
"Esimese maailmasõja alguseks oli Tartu lähistel sõitmas üle kolmekümne veelaeva," meenutas Tartu Sadama direktor Ain Adamson. "1960. aastal näiteks oli ligi 144.000 sõitjat, marsruudid viisid ka Võrtsjärvele," ütles ta.
"Siseveeteid on praegu siseturismis väga vähe kasutatud," möönis Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder. Maavanem nentis aga, et siin on palju potentsiaali. "Loomulikult peab arvestama keskkonnakaitseliste teguritega ja tuleb leida tasakaalustatud arengutee."