Ülikooli pääse­mine nõudis ideaalilähedasi hindeid

Ülikoolis tasuta kohale pääsemiseks tuli riigieksam sooritada peaaegu veatult Pedagoogikaülikooli sotsioloogia eriala ühele kohale soovis 40,3 inimest

Sügisest Tartu Ülikoolis õigusteadust või pedagoogikaülikoolis inglise keelt ja kirjandust õppida soovivatel gümnaasiumilõpetajatel pidi tänavu tasuta koha saamiseks olema ette näidata vähemalt maksimumilähedased riigieksamitulemused.

Tallinna Pedagoogikaülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Aili Abeni sõnul pidi inglise keelt ja kirjandust õppida ihkaval gümnaasiumilõpetajal olema riigieelarvelise koha saamiseks vähemalt maksimumpallidega hinnatud kirjand ja 100 võimalikust punktist 95-ga hinnatud inglise keele riigieksam.

Kooli populaarseima eriala 35 riigieelarvelisele kohale kandideeris 429 inimest, mis teeb konkursiks 9,58 avaldust ühele kohale.

Ärindus kõige popim. Eesti ülikoolidest toodi kõige rohkem avaldusi ärinduse erialale Tallinna Tehnikaülikoolis – 28 riigieelarvelisel kohal soovis õppida 534 inimest.

Põllumajandusülikooli populaarseimaks erialaks kujunes kinnisvara planeerimine, mille viieteistkümnele riigieelarvelisele kohale kandideeris 428 gümnaasiumilõpetajat. Riigieelarvelisele kohale saamiseks pidi kolme arvesse mineva riigieksami tulemus olema vähemalt 90 protsenti võimalikust.

“Sellel aastal oli konkurss oluliselt tihedam kui eelmisel aastal,” nentis põllumajandusülikooli õppeprorektor Hugo Roostalu.

Ka tehnikaülikoolist öeldi, et sellel aastal pidi tasuta õppekohale saamiseks olema varasematest aastatest paremad riigieksamitulemused. “Näib, nagu oleks see kontingent teinud riigieksamit tükk maad paremini,” nentis kooli õppeosakonna juhataja asetäitja Tiit Nirk.

“Ma ei tea, kas tudengikandidaadid on sisuliselt targemaks läinud või on hindamissüsteemis midagi muutunud, aga nii kõrgeid läbiminevaid palle ei ole kunagi veel olnud,” nentis Nirk ja lisas, et varem riigieksameid teinud inimestel polnud seetõttu lootustki kooli sisse saada.

Tehnikaerialad vähesoositud. Hugo Roostalu ütles, et põllumajandusülikoolis oli kõige väiksem konkurss tehnikaerialadele, sest need pole gümnaasiumilõpetajate seas populaarsed.

“Kummaline, et riigi tasandil kuulutati tehnikaalad sel aastal ju prioriteetseteks,” lausus Roostalu. Ta tõi gümnaasiumilõpetajate vähese huvi näiteks põllumajandustehnika eriala, kus riigieelarvelisele kohale saamiseks pidi riigieksamite keskmine olema vaid 57,8 protsenti maksimumist.

Ülikoolide kõige suurem konkurss oli pedagoogikaülikoolis sotsioloogia erialale, kus ühele kohale kandideeris 40,3 inimest. Järgnesid rekreatsioonikorraldus 35,6 ja audiovisuaalne meedia 34,8 inimesega kohale. Aili Abeni sõnul olid nende erialade suured konkursid tingitud väikesest riigitellimusest.