Naised nõuavad ebavõrdse kohtlemise vastast seadust
“Tööturul on naised võrreldes meestega halvemal positsioonil: naiste palk on meeste omast keskmiselt neljandiku võrra väiksem,” seisab pöördumises. “Naistel võib töökoha saamisel ja säilitamisel osutada takistuseks nii laste olemasolu kui ka soov luua pere. Selline tendents seab naised valiku ette: kas töö või lapsed.”
Suur osa pöördumisest keskendubki naiste ebavõrdsele seisule tööturul, kuid rõhutab ka meeste probleeme, sest mehed on sunnitud töötama liiga palju.
##“Eesti meeste eluiga on võrreldes naistega rohkem kui kümme aastat lühem. Põhjusteks on peamiselt soorollile omane riskikäitumine, tööga ülekoormatus, stress ning naistega sarnaselt raskused töö- ja pereelu ühitamisel,” seisab kirjas, mis on läbi aegade Eesti üheks kõige suuremaks kodanikeühenduste algatatud kampaaniaks.
Allkirjade hulk üllatas. Kampaania käivitanud Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse projektijuht Eha Reitelmann ütles, et neile endilegi oli üllatuseks, kui palju organisatsioone palvele alla kirjutas.
“Oleme väga rahul,” ütles Reitelmann. “Tundub, et Eestis on aeg selle seaduse vastuvõtmiseks küps.”
Lisaks kümnetele naisorganisatsioonidele on pöördumisele alla kirjutanud ka näiteks Res Publica ja inimõiguste eest võitleva organisatsiooni Amnesty International Eesti grupp.
“Me toetame kõiki neid õigusakte, mis kaitsevad inimõigusi, ja soolise võrdõiguslikkuse seadus on just selline,” ütles Amnesty Internationali Eesti grupi juhatuse liige Liisa Linna. “Eesti maine Amnesty Internationali silmis tõuseks selle seaduse vastuvõtmisega kindlasti.”
Soolise võrdõiguslikkuse seadus on riigikogus arutlusel olnud juba ligi aasta ning kolmapäeval hakkavad saadikud seda taas menetlema, sest see läbis pika arutluse põhiseaduskomisjonis.
Reitelmanni sõnul ta ei mõista, miks parlament on eelnõu juba nii kaua arutanud, aga pole suutnud seda seadusena vastu võtta.
“Arvan, et paljud riigikogulased pole sellesse süvenenudki, tegelikult ei ole see ju naiste seadus, vaid soolise võrdõiguslikkuse seadus,” lausus ta. “Aga ilmselt mõned mehed tunnevad, et nad on võrdsetest võrdsemad.”
Ilmselt leiab toetust. Endine sotsiaalminister Eiki Nestor, kelle ametisoleku ajal eelnõu riigikokku jõudis, ütles, et ilmselt võtab parlament selle lähikuudel siiski vastu.
“See on Eestile suhteliselt uus teema ning sellised eelnõud, mis midagi päris uut loovad, võtavad alati kaua aega, isegi aastaid,” ütles Nestor. “Riigikogus oli vahepeal arutlusel isegi see, kas seda seadust on vaja või mitte. Näiteks Rahvaliit ja Reformierakond on olnud arvamusel, et seda pole vaja.”
Põhiseaduskomisoni liige, reformierakondlane Ignar Fjuk ütles, et ta ei saa teemat kommenteerida, kuid meenutas eelmise nädala kohtumist ühe kooli abiturientidega, kus ta küsis, kas sellist seadust on Eestile vaja või mitte. “Mitte ükski abiturient neljast klassist ei leidnud, et seda oleks vaja,” lausus Fjuk.
