Tudengitelt lisa-aasta eest tasu
Ülikooli pressiesindaja Illari Lääne sõnul ei ähvarda tudengit maksmine tegelikult enne viit aastat, sest neljale põhiõppeaastale lisandub veel ka maksuvaba akadeemilise õppe aasta.
“Elu näitab, et selle aasta jooksul tegelevad õpilased aktiivselt võlgade likvideerimisega,” nentis Lään.
Otsus puudutab üliõpilasi, kes on kooli astunud pärast 1999. aastat, varem sisseastunute kohta see ei käi. Aastamaksuks on 6300 krooni.
Üliõpilasesinduse esimehe Jüri Herman-Tennosaare sõnul otsus tundengite seas otsest vastuseisu ei tekita.
“Hääletamisel jäime aga erapooletuks,” ütles Herman-Tennosaar. “Summa ei ole ju hirmus suur ning kui õpilased käivad kooli kõrvalt ka tööl, siis ei tohiks maksmisega raskusi olla. Samas on tasu ka parajaks piitsaks, et õigeaegselt kool lõpetada.”
Vastutus suureneb. Ta tunnistas, et probleemiks on aga teaduskonniti erinev õppekoormus ning aine läbimise kiirus.
Ülikooli õppe- ja üliõpilasosakonna juhataja Ülle Hendriksoni sõnul on tegemist üliõpilase vastutuse suurendamisega.
“Olukorras, kus üks kolmandik üliõpilastest maksab kogu õpingute eest ise, saab riigieelarvelisel õppekohal õppija kasutada tasuta õppimise võimalust viieks aastaks. Vastasel korral justkui doteeritakse üleajaõppijaid riigieelarvevälistel õppekohtadel õppijate arvelt,” tõdes Hendrikson.
Ta tunnistas, et olukord õppetoetuste alal ülikooli ei rahulda. “Olgugi majanduslikud tingimused keerulised, üliõpilane peab püüdma valida põhitegevuse. Olgu selleks siis õppimine riigieelarvelisel statsionaarsel õppekohal või töötamine ja õppimine väiksema koormusega,” lisas Hendrikson.
Õppekoormuse probleeme lahendatakse konkreetsete aineprogrammidega. Üldine reegel on, et ühe ainepunkti saamiseks peab üliõpilane tegema 40 tundi tööd.
Iga ainekursuse lõpul läbi viidavad küsitlused annavad pildi üliõpilaste hinnangust aine mahu ja saadud ainepunktide hulga vastavusele. Neid andmeid saab kasutada õppekorralduse parandamiseks.
Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ütles, et sellesarnane otsus on ka neil langetatud ning lisa-aasta eest tasumisel pakuvad nad välja kaks varianti.
“On võimalik maksta ainepunktide eest või siis võtta maksupakett. Kes edukalt õpib, saab hinnaalandust,” märkis Keevallik. “Haridus läheb üha enam hinda ning tasuta lõunaid ei saa enam pakkuda. Samas on see ka noore inimese enda huvides, et võimalikult kiiresti kool lõpetada ning tööle asuda.”
Esmakursuslastel raskem. Tehnikaülikoolis on karmistatud ka esimese kahe kursuse nõudmisi, sest Keevalliku sõnul on nende kooli sihiks, et neil aastail tehtaks suurem osa õppetööst ära ning tudengid ei jääks lisaajale lootma.
“Paljud õppurid käivad ka tööl ning eks neil on muidugi keeruline viie aasta sisse mahtuda. Kuid samas on neil siis ka raha, et maksta hariduse eest. Summad ei ole kaelamurdvad,” möönis Keevallik.
