Teadlaste visioon Eesti arengust riigile sobimatu
SAK pidi rahandusministeeriumi tellimusel koostama vundamendi Eesti riiklikule arengukavale (RAK) aastateks 2004– 2006, mille järgi saab Eesti hakata Euroopa Liiduga liitudes selle fondidest abi taotlema. RAK-is on kirjas, millistele elualadele ja kui suurel hulgal Eesti toetusi tahaks ning miks.
Ministeeriumi hinnangul esitas aga SAK neile sellise töö, mis oma ülesehituselt ja sisult Euroopa Komisjonile esitamiseks ei sobi.
“SAK keeras meie antud esialgse dokumendi struktuuri ja selle ideoloogia pea peale ning nüüd läheb see tegelikult paljuski sellega vastuollu, mis meil Euroopa Komisjoniga juba korra läbi on räägitud,“ ütles rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Ivar Sikk.
Siku sõnul ei olnud ka SAK-i ekspertide koostatud töö sisu selline, nagu nad oleksid oodanud. Suur osa rõhust oli pandud inimarengule, kuid samas pakub Euroopa Liit suure osa abist transpordi- ja keskkonnainvesteeringute tegemisele, mida SAK polnud tähtsustanud.
“Innovaatilisus ja kogu see pool oli liialt üle tähtsustatud, kui me arvestame seda, et struktuurivahendeid saab kindlatel eesmärkidel kasutada,“ lausus Sikk. “Nad polnud arvestanud, et meil on vaja sellist dokumenti, et see raha Euroopa Liidust kätte saada.“
Riik eelistab tee-ehitust. SAK-i juhid aga leiavad, et riik tahab lühinägeliku strateegia abil ehitada teid, selle asemel et panustada haridusse ja inimarengusse.
“RAK on praegusel kujul tasakaalust väljas asfaldi kasuks ja ajude kahjuks,“ ütles SAK-i nõukogu liige, Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo.
“Arvan, et tegemist võib olla põhimõtteliste erinevustega selle mõistmisel, mis on Eesti strateegiliseks arenguks oluline,“ lausus Aaviksoo. “Mina ei ole veendunud, et Eesti rahva põhimured on praegu siledad teed ja puhas vesi, põhiline küsimus on inimkapitalis.“
Teine SAK-i nõukogu liige, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ütles, et ka tema hinnangul tegi SAK inimarengusse panustades õigesti, kuid ministeeriumid pole seda arvestanud.
Kava eeskujuks Iirimaa. “Kui võrdleme Iirimaad ja Portugali, kes on Euroopa fondidest raha saanud, siis Portugal ehitas põhiliselt teid ja need on seal tõesti suurepärased,“ lausus Keevallik. “Aga Iirimaa on panustanud inimkapitali arengusse ja on isegi maailma mastaabis praegu üks võimsamaid kõrgtehnoloogilisi riike.“
Ivar Siku sõnul on Eesti praeguse arengukava puhul aga võtmas maksimumi kõigile võimalikele elualadele ning euroliidu fondide ülesehitus ei võimaldakski inimarengule teistest aladest palju rohkem raha saada.
“Iga valdkonna jaoks on oma fond,“ ütles Sikk. “Kui see dokument oleks tehtud ainult sotsiaalfondi jaoks, ainult inimressursi peale suunatud raha taotlemiseks, siis poleks see ju ühtne arengukava kogu Eestile.“
Teadlaste ja ametnike vastasseis. Siku sõnul on sotsiaalfondi osa viiendik kogu toetuste üldmahust.
“Lisaks sellele on ju regionaalarengu fond, kalanduse fond, põllumajandusfond, mis on investeeringute jaoks,“ ütles ta. “Me ei saa kogu kava üles ehitada inimressursside arendamisele.“
Tartu Ülikooli Euroopa Kolledi lektor Viljar Veebel ütles, et SAK-i kava puhul on põhimõtteline vastuolu visionääridest teadlaste ja pragmaatiliste ametnike vahel.
“SAK-i kava on visioonipõhine, kitsam grupp haritlasi on vaadanud, mis Eesti ühiskonnale tarvis oleks,“ ütles Veebel. “Teise kava on teinud ministeeriumide ekspertgrupid selle alusel, mida oleks võimalik Euroopa Liidult kätte saada, nii et see summa tuleks lõpuks võimalikult suur.“
Kava koostaja: see on oma ajast ees
Strateegiliste algatuste keskuses Eesti arengukava aluste paika panemist juhtinud Sulev Nõmmann leidis, et nende kava on oma ajast ees ning ülejäänud dokumentide sellele järele aitamine nõuaks ametnikelt liiga palju vaeva.
“See dokument on lihtsalt oma ajast ees, aga see pole minu probleem, kui ülejäänud kava tuleb sellele järgi aidata,“ ütles Nõmmann. “Meie töö sunnib ka ülejäänud RAK-i samas vaimus ümber kirjutama, aga selleks pole enam aega.“
Valitsus arutab RAK-i vastuvõtmist teisipäeval.
Nõmmann tõrjus süüdistusi, nagu keskenduks SAK-i töö ainult inimarengule. Tema sõnul ei oleks SAK pidanudki kirjutama tööd nii, et selle alusel annaks Euroopa Liidust võimalikult palju raha kätte saada.
“Riigid jaotuvad kaheks: ühed kirjutavadki arengukavasid fondide jaoks, et sealt raha saada,“ lausus Nõmmann. “Teised teevad arengukava eelkõige iseendale ja siis leiavad EL-ist rahastamist. Me püüdsime Eestit tõsta just sellesse teise, eesrindlikumasse gruppi, kuhu kuuluvad ka näiteks Iirimaa ja Holland.“
