Katleri ja Laagna vahelisele alale jäävale Loopealsele on tänaseks ehitatud juba 3 eksperimentaalmaja. Viimast neist võrreldakse juba uue Tartu eurovanglaga (EE, 03.10.02; T.Kaalep “Kaks lihtsat maja”).
Maa-ala, kuhu Loopealsel maju ehitada, on suur. Aga mida teeb uus linnavalitsus? Otsustas võtta 1990-ndate esimeses pooles ehitatud 2 maja kõrval olevad krundid kasutusele nõukogudeaegse detailplaneeringu alusel. Tulemus on see, et selle aasta II pooles valmis esimene 40 korteriga 5-korruseline sotsiaalmaja. Maja ehitati umbes 20 meetrit lähemale teisele majale kui teised 5 kordsed on Lasnamäel ehitatud. Kui inimesed läksid küsima, miks ei võinud veidigi nihutada maja ehitamist kaugemale, nähvati, et mis see teie asi on, kõik on määruste piires.
Arhitektidel on juba palutud joonistada teise sotsiaalmaja eskiis. Sinna planeeritakse 100 uut korterit ja seitse korrust. Hüva, see elatakse üle nagu esimese maja ehituski. Mida aga üle ei ela ja mis paneb mõtlema, kelle peale ikka linn mõtleb, on see, et teine maja ehitatakse nii, et neljast majas kokku moodustub kinnine sisehoov. Sisehoov kuhu kunagi ei paista päike ja valgust pole. Kes on käinud jalutamas Lasnamäe 9-kordsete vahel, teab kui pime, kõle ja vastik kõik on. Kas tõesti on seda vaja jätkata arengukava sildi all ? Võiks ju kohe öelda, et mõtleme aasta kaupa ette ja mitte rohkem.
Ken Kaljas
Süsteemi lõpetamine ei ole lahendus
Sotsiaalministeerium ei soovi maksta tudengitele toimetulekutoetust, kuna nad ei pea tudengeid toimetulekutoetuse saajate sihtgrupiks.
Väide, et raha pole kuskilt võtta on absurdne - selle aasta eelarvesse olid sisse kirjutatud õppetoetusteks mõeldud summad. Kus see raha on, süsteem ei rakendunud sellel aastal? Samas rakendus 3+2 õppesüsteem, mis eeldab üliõpilastelt suuremat pühendumist õppetööle ja seda vähemalt 40 tundi nädalas.
Väga huvitav on toimetulekutoetuse maksmise süsteem, mida igaüks tõlgendab nii, kuidas see talle kasulik on. Näiteks ühiselamus elava muid sissetulekuid mitte omava tudengi ühiselamu üür on 750 krooni ja toimetulekutoetust sai ta natuke üle 700 krooni, seega ei katnud toimetulekutoetus isegi tema eluaseme kulutusi. Siinkohal kerkib esile küsimus, aga mille eest ta sööb, teeb koopiaid ja ostab eluks vajalikke tarbeid?
Kindlasti võib leida selliseid tudengeid, kes varjavad oma sissetulekuid ja sellega petavad riigilt toimetulekutoetust välja, kuid nende hulk ei ole märkimisväärne – võibolla paar tudengit sajast. Võrdluseks võib tuua, et kui iga kümnes ühistranspordi kasutaja sõidab ilma piletita, siis probleemi lahenduseks ei saa olla ühistranspordi kaotamine vaid tuleb tõhustada kontrolli.
Ahto Kuusk, TTÜ Üliõpilasesinduse juhatuse liige
