Sinine või roosa? Valik on võimalik
Aina enam last ihkavaid paare Ameerikas ja viimasel ajal üha rohkem ka Euroopas tahavad, et nad teaksid ette, kas sünnib poiss või tüdruk.
Kuid teaduslikele meetoditele tuginev ja kaugelt enam kui 50-protsendilise tõenäosusega soovitud soost lapse saamine on üsna kallis, USA-s näiteks vähemalt 7500 dollarit. Seepärast on praegu ikka levinumad nii-öelda looduslikud viisid ehk pigem küll müüdid poisi või tüdruku saamiseks.
Suits ja seks andvat pigem tüdruku. Aga kes teab, ehk ongi abi kaltsiumi- ja kaaliumirikka toidu söömisest, mis soosivat tütre saamist. Või äkki tasub kasvõi pooltõsiselt vaadata, kas asja kallale asudes on kardinate tagant paistmas täiskuu, sest ega see ju midagi maksa. Kuigi respekteeritud teadlased peavad lolluseks enamikku neist “vanad naised räägivad” meetoditest, näitasid hiljutised uurimused, mis avaldati ajakirjas The Lancet, et ümbritseval keskkonnal on tõesti mõningane mõju. Nimelt tõdesid teadlased, et lapsetegemise ajal suitsetavatel paaridel on suurem tõenäosus saada tüdruk.
Nn “pere tasakaalustamiseks” on kolm töökorras meetodit, millest küll ükski päris sajaprotsendilist edu ei taga: spermasorteerimine enne viljastamist, siirdamiseelne geneetiline diagnoos (PDG), mida tehakse enne embrüo emakasse kasvama paigutamist, ja katkestamine. Täpsemini küll on raseduse katkestamine lubatud juhul, kui selleks on meditsiiniline vajadus, näiteks mõne vaid üht sugu järglasele päritava geneetilise haiguse tõttu, ning seega ei saa seda päris pere tasakaalustamise vahendina käsitleda.
“Isased” jooksutatakse “emastest” lahku. Spermasorteerimine ehk x- või y-kromosoomiga spermatosoidide eraldamine toimub kahel viisil. Üheks võimaluseks on panna sperma paksu vedelikku, keerutada seda tsentrifuugis kuni eri kromosoomidega seemnerakud eralduvad – x-kromosoom on suurem, kuna selles on DNAd 2,8 protsenti rohkem – ning “liita” siis munarakuga vastavalt soovile kas x- või y-kromosoom sedamoodi, et tekiks kas xx või xy embrüo, tütre või poja algmaterjal.
Teine on Microsorti meetod, millega pakub valikuvõimalust samanimeline firma USA-s. Microsort kasutab fluorestseeruvat värvainet, mis seob end seemnevedeliku kromosoomides DNA-ga, mistõttu on võimalik eri tüüpi kromosoomide eraldamine laseriga.
Sel moel soovitud lapse saamiseks ei pea tingimata Ameerikasse minema. Näiteks kirjutas Briti ajakirjandus paari kuu eest pikalt-laialt kuuest sealsest paarist, kes kasutasid seks otstarbeks ühe Belgia kliiniku abi.
Ajalehe Observer reporter uuris aga asjahuvilisena esinedes välja, et 6300 euro eest nõustab kliinik klienti, võtab mehelt spermaproovi, külmutab selle ja saadab Ameerikasse laborisse. Seejärel saadetakse sorteeritud sperma tagasi Belgiasse, naise munarakud viljastatakse soovitud sugu seemnerakkudega ning paigutatakse emakasse kasvama. Kliiniku professor Frank Comhaire aga pakkus ajakirjanikule 6000 euro eest lisaks veel saadud ja siirdamisvalmis embrüo uuringut, et ikka soovitud soos päris kindel olla. Sedamoodi lapse saamise vanusepiiriks naistele on kliinik seadnud 40 eluaastat.
Microsorti instituudis Virginias maksab spermasorteerimine 2300 dollarit, millele lisandub tasu viljastamise ja embrüo emakasse siirdamise eest. Keskmiselt tuleb arvestada, et kogu ettevõt-mine õnnestub alles kolmandal katsel.
Mõlemad spermasorteerimise meetodid on algselt välja töötatud veterinaarmeditsiinis, ei välista täielikult soovimatust soost lapse saamist ning kummagi puhul nõuab osa spetsialiste täiendavaid ja põhjalikumaid uuringuid võimalikest terviseriskidest.
Embrüo sugu määratakse enne siirdamist. Kes selliselt riskida ei taha, võib valida PDG-meetodi, milles embrüost eemaldatakse rakutuum geneetilisteks testideks, et määrata x- või y-kromosoomi. Kuid asjatundjate hinnangul on see palju vastuolulisem meetod kui seemnerakkude sorteerimine, sest urgitsetakse juba embrüos, mida võib pidada küll mitte inimeseks, aga elusaks “asjaks” siiski.
Viljakusdoktoritel on ammugi olnud olemas tehnoloogia valida kehaväliseks ehk katseklaasis viljastamiseks (IVF) embrüote sugu, kuid seni pole enamasti lastud vanematel selle üle otsustada, kui põhjuseks mõni pärilik haigus ei ole.
Nüüd on aga üks USA suuremaid viljakuskliinikuid, Center for Human Reproduction (CHR) ehk Inimpaljunduskeskus otsustanud oma üheksas haiglas New Yorgi ja Chicago piirkonnas pakkuda sellist valikuvõimalust. Kriitikud küll hoiatavad, et see on ebaeetiline, õhutab soolist diskrimineerimist ning olevat esimeseks sammuks teel muudegi geneetiliste omaduste, nagu lapse juukse- või silmavärvi valikul. Ehk siis algus kardetud ja samas ikkagi ihatud “disainerbeebide” ajastule.
CHR-i juhid rõhutavad kes teab millele tuginedes, et mingit soolist diskrimineerimist sellest ei teki ning et ameeriklased tahtvat võrdväärselt nii tütreid kui poegi. Samas nad siiski tunnistavad, et astuvad selle sammu turunõudluse rahuldamiseks, kuna väga paljud vanemad soovivad vaid ühte sugu last.
