Suur aukohus ei täpsustanud rikkumiste olemust, kuid otsustas alustada nn tõlgendamismenetlust, mille sisuks on anda eestseisusele juhtnöörid, kuidas selles tüliküsimuses erakonnasiseseid reegleid tõlgendada.

Kohtla-Järve juhtum paisus skandaaliks, kui Res Publica kohalik osakond sõlmis koostööleppe sealse Keskerakonna osakonnaga, aidates võimule Valeri Korbi, kes on politsei uurimise all. Koostööleppele seisis ägedalt vastu erakonna esimees Juhan Parts, kuid tema arvamust ei arvestatud. Parts rõhutas, et ta seisab erakonna ühiste väärtuste, eetika ja partei maine eest ning Res Publica toetus Korbile kahjustab neid väärtusi korvamatult.

Res Publica eestseisus tuli kokku 20. novembril ja leidis, et kuna erakonna Ida-Viru osakonna juhatus ei ole astunud ühtegi sammu koalitsioonist loobumiseks, tuleb erakonna liikmeskonnast välja arvata kõik kuus inimest, kes kirjutasid alla koalitsioonileppele Keskerakonnaga Kohtla-Järvel. Parteist on välja visatud Hants Hint, Vladimir Sarantsev, Vjatšeslav Akimov, Anatoli Jakubovitš, Peep Reinas ja Jüri Utt.

Eestseisus ei lähtunud väljaviskamisotsust tehes Res Publica põhikirjas kirjeldatud väljaviskamisprotseduurist, vaid rõhus otsusele seaduslikkuse katte andmiseks mittetulundusühingute seadusele. See näeb ette võimaluse, et liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või olulisel määral ühingu kahjustamise tõttu.

Res Publica suur aukohus kavatseb kokku kutsuda lepitusaukohtu, kuhu kuuluvad kõik asjaga seotud piirkondade aukohtute liikmed. Samuti tegi suur aukohus Res Publica eestseisusele ettepaneku peatada Kohtla-Järve juhtumi arutamine nii eestseisuses, erakonnaliikmete meililistis kui meedias seni, kui Kohtla-Järve osakonna üldkogu on võtnud vastu otsuse ning moodustatav lepituskohus on kujundanud selles küsimuses välja oma seisukoha.