Euroopa saadab orbiidile uued satelliidid
Prantsusmaa poolt juhitud Ariane projekt on oluline kogu Euroopale, sest nagu paljudel teistel majandusaladel on ka kosmosetööstus globaliseerumisest haaratud. Riikide vaheline konkurents on üha karmimaks muutumas, seda eriti kommertshuvide alal, kuid tihti varjutab konkurents nii mõndagi eluliselt olulist.
Öösel Prantsuse Guajaanal paiknevalt Kourou kosmodroomilt startinud, üle 50 meetri kõrgune ja 775 tonni kaaluv teise põlvkonna kanderaketi eesmärgiks on orbiidile toimetada kaks telekommunikatsioonisatelliiti Hot Bird 7 ja Stentor.
Suurim kahest on Eutelsat grupile kuuluv Hot Bird 7, mis hakkab peamiselt Euroopa kaabel- ja satelliiditelevisiooni klientide elu lihtsamaks muutma. Eutelsat on Euroopa suurim satelliidi operaator, edastades üle 1200 tele- ja 600 raadiokanali kokku rohkem kui 98 miljonile kliendile.
Stentori kasutusalaks on suuremahuliste multimeedia ühenduste testimine ning mis peab tulevikus aitama Euroopa firmadel välja töötada uue põlvkonna telekommunikatsiooni satelliite.
Euroopa ühistöö viljaks oleva Ariane-5 start on teadlastele olulise tähtsusega, sest kanderakett suudab orbiidile toimetada kuni kümne tonni tehnikat. Ning iga kilo pärast käib võistlus eri riikide ja firmade vahel. Viimasel kahel aastakümnel ei ole muidu kosmosetööstuse lipulaev, Ameerika Ühendriigid, kommertssatelliitide turul liidrikohta omanud, sest just täna kosmosesse lendava Ariane-5 eelkäijad - Ariane 1,2,3 ja 4 olid senised turuliidrid. Viimastel aastatel on Ameerika kommertskanderakettide tootmisse sadu miljoneid dollareid investeerinud, et oma konkurentsivõimet parandada.
Euroopa on sunnitud pingutama, sest Ameerika Ühendriigid lasid hiljuti välja kaks uut raketti. Need on Delta-4 ja Atlas-5, mis pakuvad eurooplastele tõsist konkurentsi. Ameeriklased on suutnud oluliselt tõhustada kanderakettide funktsioneerimist ja sellest tulenev hinnalangus on viinud maailma kosmosetööstuses võistluse uude faasi.
Ariane-5 on maailmas ainukene kanderakett, mis võimaldab korraga transportida kahte satelliiti.
Kuid üha laienevas konkurentsis räägivad kaasa ka venelased, kelle kuulsaim kanderakett Sojuz hakkab varsti sama Prantsuse Guajaana kosmodroomi kasutama. Vene kunagisest hiilgusest Sojuz hakkab saama aga üha rohkem Euroopa ettevõtmine, nimelt finantseerib Euroopa seda pea 300 miljoni eurot maksvat projekti kahe kolmandiku ulatuses, sest Venemaal endal puudub selleks raha.
Aasta aastalt arenevad ka Jaapani, Hiina ning varsti ka India kanderaketid. Iga riigi poolt väljalastav rakett aga jätab taevasse oma jälje, mis tähendab, et üha kasvava konkurentsi üheks tagajärjeks on Maa orbiidi muutumine omamoodi prügimäeks.
Praegusel hetkel tiirleb meie pea kohal üle 35 miljoni lendava objekti, millest 10 000 on üle 10 cm läbimõõduga ning sinna hulka arvatakse ka eriti ohtlikud sõjaotstarbeliste katsetuste jäägid. Suuremad objektid ohustavad nii inimesi maal kui ka orbiidil viibivaid satelliite, viimastele on isegi paarisentimeetrine prügi, mis liigub mitu kilomeetrit sekundis, väga ohtlik. Seega jääb loota, et Ariane-5 lastiks olevad satelliidid õnnelikult orbiidile jõuavad ning kosmoserisust puutumata jäävad.
