Seppik osales nõukogude ajal alusetus süüdimõistmises

Siseminister Ain Seppikult küsiti 22. jaanuaril Eesti Päevaleht Online'i intervuus: Kas te olite seotud Balti jaamas asunud 1. detsembri ülestõusu mälestussamba "rüvetajate" represseerimisega?" Seppik vastas, et talle ei tule see sündmus meelde. Otsustasime välja uurida, mis siis tegelikult toimus ja kas siseminister oli looga seotud. Täna võite lugeda, et Seppiku osalemises kohtuprotsessis pole kahtlust. Jääb lugejate otsustada, kas Seppiku tegevust võib nimetada represseerimiseks või ebaeetiliseks.

Praegune siseminister Ain Seppik (pildil) osales 1985. aastal Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi koosseisus nelja nõukogudevastase meelsusega noormehe süüdimõistmises väljamõeldud süüdistuste alusel.

”Olin siis veel noor ja uskusin tõesti, et selliste absurdsete kokkuklopsitud süütõendite alusel ei ole võimalik neid noori inimesi vangi panna,” kommenteeris ühe kohtualuse advokaat Üllar Talviste aastatetagust kohtuprotsessi. “Aga selle loo järel sai mulle selgeks, missugune oli süsteem tegelikult.”

Esimesel kohtuistungil Tallinna Oktoobri rajooni rahvakohtus jätkus kohtunik Veljo Viilolil kodanikujulgust ja ametiau fabritseeritud süütõendid tagasi lükata. Samuti jätkus meelekindlust Koit Pikarol, kes uurijana julges tollasele siseministrile öelda, et poiste süüdistamine nõukogude mälestusmärgi süütamises ei vasta tegelikkusele.

1995. aastal rehabiliteeris Eesti Vabariigi Riigikohus kõik viis noormeest.

Eesti Päevaleht hakkas vana kohtuasjaga tegelema pärast seda, kui siseminister Ain Seppik väitis möödunud nädalal lehe online-intervjuus, et ta ei ole nõukogude ajal kohtunikuna osalenud mitte ühelgi poliitilisel protsessil ning konkreetset kohtuasja ta ei mäleta.