Peaaegu valmis riik
Edasi läheb keerulisemaks. Isamaaliit saab aru, et riigi toimimiseks, elu haldamiseks territooriumil on vajalik ka struktuur. Ja see on vilets. Seega on vaja haldusreformi, mis möödunud valitsemiskorral katki jäi.
Isamaaliit on aga oma arvamusega üksi. Ükski muu erakond ei luba riikluse arendamiseks suuri reforme. Järelikult arvavad nad, et kõik on korras.
Mõõdukad ja Res Publica soovivad tugevdada riigikogu võimu valitsuse suhtes. Valitsus on käest läinud ja seda tuleks ohjeldada, arvavad nad. Pea kõik leiavad, et omavalitsustele tuleks rohkem võimu anda, täpsemalt kohustusi, mille täitmise katteks siis ka raha lubatakse. Kui palju ja mille eest, pole selge. Väga ebakonkreetne lugu.
Keelega on kindlam. Kui keeleküsimus peaks koalitsiooni moodustamisel vaidluseks kujunema, on asi selge: Keskerakond võib partneriks saada ainult venelaste ÜRP-i või Tiit Toomsalu ääresotsid. Kumbki nimetatutest aga parlamenti ei pääse.
Keskerakond väljendub, nagu ikka, keeleküsimuses ettevaatlikult. Nimetades seda, mida nad kavatsevad, “euroopalikuks”. Aga kas see on Prantsusmaa, Soome, Belgia või ·veitsi euroopalikkus, me teada ei saa. Üks on kindel: ühtset koolisüsteemi Keskerakonna valitsusajal ei teki, nemad jätkaksid rõõmuga paralleelselt kahes keeles.
Lõhna järgi otsustades pannakse nii riigi institutsionaalse kui ka kultuurilise arengu osas põhilootus Euroopa Liidule, mis vääramatu õigusjõuga korrastab meie maastiku ja kaitseb meid idanaabri kurjuse eest. Muuga saame ise hakkama.
Kõigega peale selle, mida lubab Res Publica - nimelt ametnikkonna depolitiseerimisega. Ametnike hulgas on sadu parteide liikmeid. Kas Res Publica laseb nad töölt lahti? Või sunnib erakondadest välja astuma? Ühtviisi võimatud on mõlemad.
