Johan Laidoneri surmast möödus poolsada aastat

Laidoneri Seltsi esimees rõhutas vajadust tunnustada rahva suurmehi Kindral Laidoneri surma-aastapäeva mälestusüritusi korraldati ka Venemaal

Puupüsti rahvast täis Eesti Sõjameeste mälestuskirikus Toris mälestati eile piduliku jumalateenistusega Venemaa vangilaagris poole sajandi eest surnud Eesti kaitseväe rajajat ja ülemjuhatajat kindral Johan Laidoneri.

“Me ei tohiks ise oma iidoleid pjedestaalilt maha tõmmata, nagu mõned soovivad, vaid selle asemel tuleb neile ausambaid juurde rajada,” juhtis mälestusjumalateenistusel Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste eestlaste tähelepanu vajadusele tunnustada oma suurmehi senisest enam.

Kõnelejad rääkisid Vabadussõja imest, tähtsusest ja mõttest Eesti jaoks ning sellest, kuidas hinnata mineviku õppetunde oleviku kontekstis.

Mälestusjumalateenistusel teenisid EELK kõrgemad vaimulikud, kõnedega esinesid kaitse-väe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ning Vabadussõja võitu enim oma panuse andnud riikide suursaadikud – Jaakko Blomberg Soomest ning Sarah Squire Suurbritanniast.

Pärast jumalateenistust asetas Rootsi suursaadik Elisabet Borsiin Bonnier Eestis resideeriva diplomaatilise korpuse nimel pärja Tori vabadussamba jalamile. Oma riikide poolt asetasid lillekimbud ausambale ka Soome, Taani, Suurbritannia ja Läti saadikud.

Pärastlõunal toimus Pärnu teatris Endla mälestusüritus “Nimed marmortahvlil”, kus astusid üles filminäitlejad Hele Kõre, Alo Kõrve, Karol Kuntsel ja Anti Reinthal. Filmi seost tegeliku ajaloolise taustaga kommenteerisid professor Rein Helme ning Trivimi Velliste.

Laidoneri Seltsi ja Muinsuskaitse Seltsi korraldusel asetati pärgi ka Viljandimaal Viiratsis, kindrali sünnikohas. Laidoneri Seltsi noored süütasid eile küünlad ja panid lilled ka Laidoneri perekonna hauaplatsile Tallinna Siselinna kalmistul.

Laidoneri surma-aastapäeva puhul korraldati üritusi ka Venemaal. Eesti suursaatkonnas Moskvas avati kolmapäeval Laidoneri muuseumi ja Eesti saatkonna korraldatud näitus, mis on pühendatud suurmehe elule ja tegevusele.

Eile sõitsid suursaadik Karin Jaani, Eesti diplomaadid ning Moskva Eesti Seltsi esindajad Vladimirisse, kus asetasid lilled Laidoneri matmispaigale linna vanglaga külgneval kalmistul. Eesti suursaadik andis Vladimiris ka mälestuslõuna, kus osalesid linna juhtkonna esindajad.

Surnukeha jääb Venemaale

Laidoneri Seltsi esimehe Trivimi Velliste sõnul on nad kaalunud kindral Johan Laidoneri säilmete kodumaa mulda sängitamise võimalust, kuid tema surnukeha pole võimalik Vladimiri vangla kõrval asuvalt surnuaialt üles leida.

“Meil on teada tema umbkaudne matmiskoht, kuid kuna sinna on aastate jooksul palju inimesi peale maetud, ei õnnestu meil ilmselt Laidoneri surnukeha leida,” ütles Velliste. “Selleks tuleks läbi kaevata väga palju pinnast.”