Linnahalli haldajad ei ole hoone eest korralikult hoolitsenud, see on samuti konstruktsioone rikkunud.

Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse esimehe Tõnu Pröömi sõnul ei hakata tänavu kindlasti katust vahetama.

“Jäähalli katus on läbi lasknud 1982. aastast alates, vahel ikka tilgub. Mere pool sai katused ära vahetatud, kui Copterline tegutsema hakkas,” märkis Prööm.

LINNAHALLI JUHT KARTIS HULLEMAT. Linnahalli aasta remondieelarve on 800 000 krooni. “See on suhteliselt väike raha, sest meil on ainuüksi torusid 120 kilomeetrit,” nentis Prööm.

Linnahalli seisundi uuringu tulemus oli ettevõtte juhi sõnul positiivne üllatus. “Maha lammutada pole ju vaja, kartsime, et ta on halvemas seisus. Uuringust selgub, et linnahalli kandekonstruktsioonid ei ole küll avariiohtlikus seisus, ent katuste tugeva läbijooksu tõttu on terasest talad paljudes kohtades roostetama hakanud. Läbijookse on vaatesaalis ja galeriis, kõige enam aga jäähallis. Vaatesaali katuse ja seina ühenduskohast jookseb vesi läbi, sest kattekonstruktsioon on ebatasane, sinna tekivad veelombid.

Fassaadil on niiskus- ja külmakahjustused, välisvooder on mõnes kohas kummis või lagunenud. Jäähalli katus ning jäähalli ja kontserdisaali ühendusgalerii seinad on teadlaste hinnangul samuti tugevalt kahjustunud.

VANA KATE TULEKS MAHA LÕHKUDA. Kogu jäähalli katusekonstruktsiooni tüüp ei vasta nüüdisaegsetele nõuetele.

Lisaks tuleb eemaldada teraskonstruktsioonidele tekkinud korrosioon.

Jäähalli ja ühendusgalerii parandamiseks ei näe teadlased muid võimalusi kui käidaval katuseosal dolomiitplaatide, hüdroisolatsiooni ja soojustuse eemaldamine kuni raudbetoonist katusepaneelideni. Pärast vana katte maha-lõhkumist tuleks ehitada korralik katus koos vee ärajuhtimise süsteemiga.

Uuringu järgi vajab remonti ka vaatesaali katus, kus tuleb välja vahetada kahjustunud paneelid. Niiskuskahjustusi on kogu välisseinal, kuna vihmavesi satub katteplaatide vuukide vahelt seina sisse.

1976.-1980. aastal ehitatud linnahall on arhitektuurimälestis, originaalse arhitektuurilise lahenduse eest pälvisid autorid Riina Altmäe ja Raine Karp Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia.