Uus võim tahab ETV ja Eesti Raadio ühendada

Tulevane kultuuriminister Urmas Paet loodab ühendamisest kokkuhoidu Avalik-õiguslike organisatsioonide juhid ootavad ühendamise analüüsi

Koalitsioonilepingu üks punkt näeb ette uue rahvusringhäälingu seaduse loomist, mille kohaselt saab Eesti Televisioonist ja Eesti Raadiost üks asutus.

ETV peadirektori Ilmar Raagi sõnul saab kahe organisatsiooni ühendamise üle otsustada tasuvusuuringu järgi. Uuringu läbiviija leidmiseks on ringhäälingunõukogul riigihange lõppemas, uuring ise peab valmima 15. oktoobriks.

“Selles mõttes on koalitsioonileppe punkt pisut ennatlik,” ütles Raag. “Kui uuring peaks tõestama, et liitmine ei ole tulus, on majanduslikult mittekasuliku asja tegemine haldajate otsustada. Ma ei saa veel öelda, kas need tulemused kajastuvad 2004. aasta eelarves.”

Koalitsioonilepingusse uue ringhäälinguseaduse lisamisel kaasa rääkinud Rein Langi (Reformierakond) sõnul oleks uue ringhäälinguseaduse loomata jätmine leppe rikkumine. “Sellele on kolm erakonda allkirjad andnud, lepinguga on peaministrile antud volitused valitsus moodustada ja selle taga peaks olema 60 häält riigikogus,” ütles ta. “Mina hindan uue asutuse loomist efektiivsemaks kui kahe organisatsiooni ühendamist. Kolm valitsust on üritanud seda teha ja nad on läbi kukkunud.”

Raagi sõnul teeb ETV ka praegu Eesti Raadioga koostööd. “Koordineerime turundust ja arhiivi, tõsised on meie suhted nii digitaaltehnoloogiasse üleminekul kui ka autorikaitse küsimustes,” märkis ta.

Eesti Raadio peadirektori Ain Saarna sõnul on ühendamine otstarbekas ainult siis, kui sellega kaasnevad investeeringud. “Ühendamine ise ei ole mingi võluvits,” ütles ta. “Ühendamine ühendamise pärast asja paremaks ei tee. Tuleb kaardistada olemasolev ja investeerida, vastasel juhul saame vaid ühe juhtimistasandi juurde.”

Peagi ametisse astuva kultuuriministri Urmas Paeti (Reformierakond) sõnul ei saa enne parlamendi vastavat otsust millestki kindlast rääkida. “Kindlasti oleks ühinemise üks pluss sünergia tekkimine,” hindas ta.

“Näiteks, arvestades suhteliselt pingelist eelarvet, pole organisatsioonidel mõtet pidada eraldi korrespondente Brüsselis, mis kumbki maksab üle miljoni krooni. Usun, et sünergiakohti on veelgi.”

Saarna tuletas meelde eelmise aasta jaanipäevaks vastu võetud arengukava, mis jäeti vastavas suuruses finantseerimata. Samuti rääkis valitsus ühendamisest 1999. aastal. “Raske on jätkata elamist elus-püsimiseks, jätkame paratamatult taandarengu kursil,” nentis ta. “Nüüd peab riigivõim otsustama, mis edasi saab.”

ETV ja Eesti Raadio väärtus sadu miljoneid

Eelmise aasta lõpul oli Eesti Televisioonil vara 95 miljoni väärtuses. Sellest põhivara oli 60 miljonit krooni, kusjuures ETV maja hind oli umbkaudu 35-40 miljonit krooni.

Eesti Raadio juhatuse liige ja finantsdirektor Joel Sarv märkis, et Eesti Raadio varasid pole viimasel ajal hinnatud.

“Kogu müüdava vara hind on hinnanguliselt 60-70 miljonit krooni, sellest kahe raadiomaja hind on 40-50 miljonit krooni,” märkis ta.

Samas on mõlema avalik-õigusliku organisatsiooni hind tegelikult palju kõrgem, suure ajaloolise väärtusega on näiteks raadiomaja ja telemaja arhiivid ja fonoteegid.